Ristirahva laulupüha

32 dirigenti, 124 kodumaist koori, lisaks 12 väliskoori ja 6 puhkpilliorkestrit – selline oli numbrites väljendatuna muusikute vägi, kes EELK kirikupäevade laulupeol 4. juulil Tartu lauluväljaku kiituslauludega täitis.

Lauldi tänu Maarjale ja Isale, nii nagu laulupeo motole «Maar­jamaa – Isa maa» kohane. Repertuaaris oli laule vanemast ajast lähemalt ja kaugemalt, aga suuremalt jaolt tänapäeva eesti autoritelt.
Lauljad olid endalt maha pühkinud kogu pooleteise päeva raskuse, mil nad olid seisnud kõrvetava päikese all ja korranud laulupeol ettekandele tulevaid laule. Mil nad olid kuulanud ära dirigendi nõuande «Sopranid, pange need kõrged noodid nüüd helisema», ja proovinud uuesti. Eks need õpetussõnad mõlkusid meeles, aga üles Toomemäele rühkides pakitses meeltes ootusärevus, kui rongkäiguks valmistuti.

Kõrgele ja kaugele
Toomkiriku varemete vahel võtsid koha sisse dirigendid, nendega liitusid peapiiskop Urmas Viilma, linnapea Urmas Klaas, emeriitpeapiiskop Andres Põder ning piiskopid Joel Luhamets ja Einar Soone. Kõik oli pidulik ja ülev ning heade soovidega andis linnapea peapiiskopile edasi kaks nädalat varem poistekooride laulupeo ajal laulupeokivi juures süüdatud tõrviku. Peapiiskopilt liikus tõrvik edasi kauaaegsele Tartu Peetri koguduse juhatuse esimehele Valdek Tagelile, kelle kantuna see laulupeopaika jõudis.
Tuld süüdates ütles peapiiskop: «Õnnistan seda tuld, mis paistab kõrgele ja kaugele, tunnistab maailma valgusest Jee­susest Kristusest, keda meie oma hinges ja südames ka laulukeelil täna õnnistame ja ülistame Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel.»
Teekonnal Toomemäelt laululavale ülikooli peahoonest mööda ja Jakobi mäest üles ergutasid lauljaid peol osalevad puhkpilliorkestrid, kes üksteise järel koos pealtvaatajatega laulupeolistega liitusid.

Traditsiooni kandjad
Tervituses külalistele ja lauljatele, keda oli kokku tulnud Saksamaalt ja Soomest, Kanadast Torontost ja Venemaalt Peterburist ning loomulikult üle Eesti, ütles president Arnold Rüütel, et armastus aitab võita pimedust, et armastus mõjutab meie otsuseid ja et armastust jagab ka tänane pidu. Armastusest laulsid lastekoorid ja naiskoorid, sega- ja ühendkoorid ning kuulutasid orkestrid.
Ja ei olnud sel vahet, kas lauljad kuulusid luteri kogudusse, mõnda teise konfessiooni või olid hoopistükkis ilmaliku koori liikmed. Ühtviisi hästi kõlasid nii helilooja Margo Kõlari «Ave Maria», kus solistina astus üles Kadri Hunt, kui Timo Lige «Väikene süda» ja Helika Gustavson-Rätsepa «Me võime rõõmsalt laulda». Eriliselt kiita tahakski just lastekoore, sest nemad on järjepidevuse kandjad. Laulupidude lätet, vaimulikku laulupidu Tartus meenutas oma kõnes peapiiskop Urmas Viilma.
Laulupidu saatnud helisid, lõhnu ja värve on võimatu edasi anda, neid tuleb ikka endal kogeda. Kui laulupidu tuleks iseloomustada vaid ühe sõnaga, siis oleks see sinine. See võtaks kokku õpetaja Arho Tuhkru kirjutatud Maarja-teemalised vahetekstid, mida kooride liikumise ajal luges Meelis Holsting, laulupeoliste kohal kõrgunud taeva ja paljude naiskooride kaunid rukkilillekarva kleidid.
Näis, nagu võiks Maarjat kiita igal võimalikul moel – sinine on neitsi Maarja tunnusvärv.

Kirikupäevadest lähemalt loe ka 4. lk.
Rita Puidet

Laulupeole suurima eraannetuse teinud Jüri Ehasalu (fotol):

Juba teist korda olen Tartusse vaimulikule laulupeole tulnud kui EELK Kirikupäeva ja Laulupeo SA nõukogu esimees. See on tegelikult olnud viieaastane katkematu protsess: viis aastat ja siis jälle viis aastat. Ettevalmistustööde vilja, seda sära ja täiuslikkust on ootuspäraselt meeldiv vaadata ja kuulata. Selle suure töö mõte ja eesmärk ongi, et me jõuaksime tänase kauni päevani, mis rõõmustaks mitte ainult ristirahvast, vaid viiks hea sõnumi igasse Eesti kodusse, kus ollakse valmis heale mõtlemisele ja avatusele.
Nii nagu eelmine oli, on ka seekordne laulupidu kuulajatele prii ja minu arvates on muutumas traditsiooniks kindel põhimõte, et seda laulu, mida lauldakse Jumala kiituseks ja ülistuseks, peavad saama kuulda kõik, kellel on selleks soovi ja valmidust. Rahamehe sada eurot ja lesknaise 20 senti on täpselt võrdsed suurused siin ilmas ja keegi ei pea jääma peole tulemata selle pärast, et eelarve seda ei võimalda. Pidu peab olema avatud kõigile – kõik on oodatud. Loodan, et nii jääb see ka tulevikus.

EELK Kirikupäeva ja Laulupeo SA tegevjuht Kaie Tanner (fotol):

Nendel kirikupäevadel ja laulupeol oli taevaisa õnnistus, kõik oli hästi ilus ja tore on, et rahvast jätkus kõigile üritustele. Viis aastat täis tööd on olnud päris pikk ja pingutust nõudev aeg, mille tasuks oli kaunis tulemus – kõik õnnestus hästi.
Palava päikese all proove teha oli küll päris keeruline, ent lõpuks tuli lauljatele ja dirigentidele paar pilve kaitseks. Loodan, et ka lauljad peoga rahule jäid, nii vähemalt tundus. Loomulikult võivad dirigendid öelda, et alati saab veel ja veel paremini laulda, aga kõik lauljad olid väga-väga tublid ja pidu õnnestus täielikult.
Olen täna (esmaspäeval – toim.) juba laululaagris ja hea on tõdeda, et inimestele meeldib laulda, samuti lauluga Jumalat kiita.

EELK kirikupäeva ja vaimuliku laulupäeva korraldajaid
Raul Talmar, laulupeo kunstiline juht
Kaie Tanner, tegevsekretär, vastutav korraldaja
Priit Humal (laulupeorongkäik)
Merle Liblik, eelproovide koordinaator
Jaane Lend (helitehniline teenindus)
Lehari Kaustel, kommunikatsioonijuht
Kristiina Seppel ja Joonas Lääne (misjonitelk)