Risti koguduses päästetakse südamed valla
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Uudised / Number: 29. veebruar 2012 Nr 10 /
Kui pika tee Harju-Ristile ette võtsin, ei teadnud ma veel, et nädal hiljem tunnustavad meie vaimulikud oma suurkogunemisel vaimulike konverentsil Risti koguduse õpetajat Annika Laatsi aasta õpetaja tiitliga.
Tiitliga kaasneb reis Jeesuse sünnimaale. Rõõmu tähelepanu üle jagab kindlasti tema teenitav kogudus, mis tasapisi muutub oma õpetaja nägu.
Juba Tartus Pauluse koguduses teenimise ajal paistis silma Annika avatud ja südamlik olek, tema alati hooliv meel. Annika ise ütleb, et «kui Jumal kutsub, paneb ta sind inimesi märkama, hoolima, juhtima ja armastama». Ju see Jumala juhtimine oli, et Annika Laats pärast Tallinna kolimist Harju-Ristile sattus. Esmakordselt abikaasaga seenele minnes ja seejärel juba teadlikult kogudust teenima.
Kui sa kummardud alla
Annika Laatsile ja Risti kogudusele mõeldes meenuvad laulusõnad Urmas Nageli ja Sakarias Leppiku plaadilt «Kirgmaastik». Võib öelda, et siin tehakse jumalariigi tööd iga päev inimeste keskel, nende poole kummardudes, kire ja andumusega, misjonäridena. Kõigile ja kõigele mõeldes, pikalt, mitmeks aastaks plaane tehes.
Just nii kuulsin pühapäevakooli ja noortetöö tegijate kohtumisel Keilas lasteaiakasvataja Heli Iljašenko pool, kus arutati suvise laagri korraldamisega seonduvat; ideid sügiseks, et osalejate ridu täiendada; edaspidiseks, et kasvavatele poistele-tüdrukutele pakkuda eakohast huvitavat tegevust.
Kinnitan, et juhist sõltub palju. Võtan appi Annika enda sõnad: «See on nii ilus, mida Jumal meile avada tahab, kuidas ta tahab elu anda ülirohkesti.» See armastusest kantud elu, mida jagab siinne õpetaja, on kiriku juurde toonud Heli, Tiia Niinemaa, Anneli Pärlini, Kristel Maltise ja teised. Kelle Tallinnast, kelle Keilast, kelle kirikule lähemalt. Ja kõik nad on südamega kirikutöö küljes kinni, juhtimaks uut põlvkonda Jumala teedele.
Iseennast ei säästa
Kuigi jumalateenistused toimuvad Risti koguduses kaks korda kuus, ei ole kaugeltki tegu poole kohaga tööga. Õpetaja tööd ei saa ju mõõta jumalateenistuste arvuga kirikuseinte vahel. See on pidev hool laste, noorte ja vanade – kõigi tema juhtida olevate inimeste eest. Iseennast säästmata, võiks öelda.
Ei oska kokku arvutada neidki tunde, mis Annikal on kulunud kõikide projektide kirjutamiseks. Projektide kokkulugemisel võib arvepidamine sassi minna. Neid on ta kirjutanud laste- ja noortetööga seotud ettevõtmiste ja kirikuhoone remondi tarvis raha saamiseks.
Üks, millega kogudus tähelepanu on pälvinud, on vaikuse laste rahupaiga rajamine. Et see võib olla jumaliku sõnumi külv maailma, kogesin külaskäigu ajal. Ikka ja jälle helises õpetaja vastuvõtu ajal telefon või oli sunnitud õpetaja selle järele haarama. Siis kuulsingi, kuidas keegi Priit sattus kirikuaias asuvat puhkepaika külastama talgute ajal.
Selgus, et Priit on osav puulangetaja ja sestpeale tuleb mees alati heal meelel appi, kui vilumust nõudev töö päevakorral on. Seda üksteisest hoolimise ja vastutuleku tunnet tajusid kõrvalkuuljana igast kõnest. Ei olnud ka õpetaja Annika kitsi kiitma koguduse juhatust ja liikmeid, kes praktiliste majandusasjade eest hoolt kannavad.
Kohvi pärast jumalateenistust pakkuda on kogudustes üsna levinud tava, aga sooja supi või pudru pakkumine on haruldasem juhtum. Aga Risti koguduses seda tehakse. Põhjus on ka üsna ilmne, sest jumalateenistuse ja samal ajal toimuva pühapäevakooli aeg jääb lõunaaega. Kogukonnale pakutakse abi kasutatud riiete, jalanõude ja muu tarbekauba näol.
See aga, mis 14. sajandist pärit kirikus toimub, on ime. Mina nimetaksin seda kummarduseks Villem Raamile, kes aastaid tagasi kirikut põhjalikult uuris. Vanameister seda ilu, mis hallikassinise krohvikihi alt välja tuleb, enam ei näe ja varjatud saladustest osa ei saa, aga ta kindlasti rõõmustaks.
Teadaolevalt oli Risti kirik 1600. aastate alguses väga halvas olukorras ja ette võeti pühakoja põhjalik remont, juurde ehitati käärkamber. Järgnenud sajandi jooksul dekoreeriti kirikut kolmel korral. Nüüd on osa dekoorist nähtav igale kirikulisele.
Remonditööd pühakojas
Suur töö algas 2010. aastal kooriruumi ja käärkambri puhastamisega, sest kohati allakukkunud krohvi alt paistis, et oodata on midagi huvitavat. Lisaks oli vaja välja vahetada pikihoone põrand, mis seenekahjustusest pudedaks oli muutunud. Teatavasti pakkus see ajaloolastele huvitava mündileiu.
Nii on siinsed tööd samm-sammult läinud, käärkambrist on avastatud vana kamin, kambri all olev kelder, mõni varjatud nišš. Kooriruumis ja käärkambris välja puhastatud dekoor on konserveeritud. Pikihoone on tellingutes ja ehitusfirma Rändmeistri töö Juhan Kilumetsa juhtimisel jätkub kiriku võlvide all. Nii saan minagi Annika õhutusel üle kõrgusehirmust ja ronin päris lae alla, et tehtavat lähemalt kaeda. Ja ülevalt alla saali vaadata.
Hädavajalikud tööd kirikus on paljus tehtud: põrand ja elektrikilp on uus, pingid restaureeritud, ülejäänu on puhas rõõm, on õpetaja tänulik. Ja kinnitab: «Restaureerimine tasub vaeva, sest kirikul on kogudus taga.» Siinne kogudus kasvab tasapisi.
Oma osa on sel ka iidsel kirikul, kuhu aeg-ajalt ööseks koos noortega küünlavalgele kogunetakse. Tean, et ka pühapäevakooli lastel seisab ees ronimine võlvide alla – sellist haruldast võimalust ei tohi mööda lasta.
Süda rõõmustab siinsete inimestega olles ja nende plaane kuulates. Et kogudus kasvab ja kogudusemaja on kitsaks jäänud ning lastel ja noortel oma ruume pole, siis loodetakse peatselt jätkata kogudusemaja juurdeehitusega, mille tarbeks on projekti teinud Vormsi koguduse vaimulik, arhitekt Ants Rajando. Aidaku Jumal sellegi vajaliku töö jaoks vahendeid leida.
Ütleks vaid Taaveti sõnadega: «Ma näen Issandat alati enese silme ees, sest ta on mu paremal pool, et ma ei kõiguks. Seepärast mu meel rõõmustab ja mu keel hõiskab. Sa oled mulle andnud teada elu tee, sa täidad mind rõõmuga oma palge ees.» (Ap 2:25,26,28)
Rita Puidet
Risti kogudus
Liikmeid 665, liikmesannetajaid 253
Juhatuse esimees Toivo Vaarmann
Organist Helle Suurlaht
Pühapäevakooli õpetajad Tiia Niinemaa, Kristel Maltis, Heli Iljašenko
Noortejuht Linda Sakala
Restaureerimistööd Risti kiriku kooriruumis on lõppenud ja jätkuvad pikihoones