Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Religiooniuuringute doktoritöö tutvustab õpetajate valikuid

/ Autor: / Rubriik: Portreelood / Number:  /


Silja Härm hoiab käes oma doktoriväitekirja, mis käsitleb gümnaasiumiõpetajate valikuid usundiõpetuse õpetamisel.
Liina Raudvassar.

Silja Härm kaitses Tartu ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö, mis annab ülevaate Eesti gümnaasiumiastme usundiõpetuse õpetajate professionaalsetest valikutest usundiõpetuse õpetamisel.

Väitekiri, mille juhendaja on dr Olga Schihalejev, kaitsti 25. oktoobril ning sellest võttis oponendina osa Ida-Soome ülikooli prof Martin Ubani. Silja Härmile anti filosoofiadoktori kraad religiooniuuringute erialal.

Eesmärgi saavutamiseks intervjueeris autor Eesti koolide usundiõpetuse õpetajaid sooviga saada teada, milliseid õpetamise põhimõtteid ja meetodeid peavad õpetajad oluliseks. 

Töö sedastab, et 2010. aastast on usundiõpetus küll põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades, ent kuna tegemist on valikainega, siis on aine õpetamise korralduslik pool ning staatus kooliti erinev. Üldiselt jagavad õpetajad riikliku ainekava põhiseisukohta aine mittekonfessionaalsusest – toetub usuvabadusele ning arvestab religioosselt pluralistliku maailmaga ega esita ühtegi maailmavaadet õpilasele normatiivsena. 

Kõik õpetajad jagasid seisukohta, et õpilaste usuline mõjutamine õpetaja poolt ei ole koolis sobiv. Täiesti neutraalne õpetamine ei ole aga mitme õpetaja meelest võimalik, kuna nii õpilastel kui õpetajatel on oma maailmavaade. Tuli esile sedagi, et õpetaja isiklik religioossus võib mõjutada (mõne kristlasest õpetaja näitel) seda, et ta pühendab põhjendamatult palju aega oma arusaamade tutvustamisele. See võib kujundada ka õppematerjalide valikut. 

Osa õpetajaid on kokku puutunud õpilaste ja lastevanemate eelarvamusega usundiõpetuse suhtes – kardetakse konfessionaalset usuõpetust. Intervjuudest ilmneb, et ebakindlus kaob, kui usundiõpetust on mõnda aega õpetatud. 

Uurimusest järeldub, et usundiõpetuse õpetajad kasutavad mitmekesiseid õppemeetodeid. Palju viljeldakse arutlust, diskussiooni ja vestlust. Õpetajad peavad oluliseks, et õpilased saaksid usuküsimustes oma arvamust väljendada. Tundidesse kutsutakse külalisi. Osa õpetajaid viib õpilasi õppekäikudele.

Härm koostas kolm mudelit Eesti usundiõpetuse võimalike tulevikustsenaariumide kohta: usundiõpetus iseseisva distsipliinina; usundiõpetus mõne teise õppeaine teenistuses; usundiõpetus kui elamus.

Liina Raudvassar