Reformatsiooni pärand

Maailma meedia tähelepanu koondus neil päevil reformatsiooni alguse 500. aastapäeva tähistamisele. Kajastati selle auks korraldatud arvukaid üritusi ja toodi esile ka reformatsiooni suurt maailmaajaloolist tähtsust. Usuinimestele on reformatsioon oluline eelkõige seetõttu, et pani aluse paljudele tänapäeva kristluses üldlevinud arusaamadele ning rõhuasetustele. See ei puuduta ainult protestante – tänapäeval on näiteks ka katoliiklaste seas emakeelse Piibli lugemine üldlevinud.
Esmakordselt ei rõhutata reformatsiooni meenutamisel seda, mis kirikuid lahutab, vaid seda, mis neid ühendab. Nii võtavad paljud katoliku kiriku kõrged vaimulikud osa protestantide korraldatud juubeliüritustest. Itaalias Trentos toimunud ühispalvusel pesid kohalik katoliku ja luteri piiskop rahu ja lepituse märgina koguni teineteise jalgu.
Ent reformatsiooni tähtsus polnud sugugi ainult religioosset laadi. Eriti silmatorkav on see Saksamaal, kus Martin Luther on tuntud keskse tegelasena sealses aja- ja kultuuriloos. Ammendamatuks teemaks on ka protestantliku maailmavaate mõju hariduse, majanduse ja demokraatia arengule. Juubeli eel käis näiteks Helsingi ülikoolis esinemas USA majandusteadlane Robert H. Nelson, kelle vastilmunud uurimuses seostatakse sotsiaaldemokraatliku heaoluriigi tekkimist Põhjamaades just nende riikide luterliku taustaga.
Eestis pöörati reformatsiooni juubelile kirikus ja ilmalikus meedias mõnestki välisriigist vähem tähelepanu. Meil toimunud ettevõtmistest jääb juubeliaastast enim meelde küllap peapiiskopi algatatud õunapuude istutamise aktsioon. Loodetavasti aitavad need viissada puud ka aastate pärast meenutada vajadust reformatsiooni pärandit tunda ja au sees pidada.
Rain Soosaar