Rapla kogudus saatis Kalle Kõivu Juuru kogudusse
/ Autor: Sirje Semm / Rubriik: Uudised / Number: 2. juuli 2014 Nr 29 /
Ristija Johannese sündimise püha järgsel päeval sai Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus preestriordinatsiooni diakon Kalle Kõiv (43).
Ülemöödunud aastal Issanda õpilase Maarja Magdaleena päeval Rapla kirikus diakoniks ordineeritud Kalle Kõiv on kahe aastaga tublisti vaimulikult kasvanud. Viimane kevad on talle olnud eriti teguderikas. Ta on usuteaduse instituudis kaitsnud usuteaduse magistritöö «Narkosõltuvusest vabanenute usuliste tõekspidamiste muutumine ja roll rehabilitatsiooniprotsessis», sooritanud pro ministerio eksami ning kandideerinud Juuru koguduse õpetajaks. Ja seal valituks osutunud.
Pühapäevasel jumalateenistusel Rapla kirikus, kus seni diakonina teeninud Kalle Kõiv astus koguduse ette esimest korda õpetajana, saatsid koguduseliikmed teda lillede ja heade sõnadega teele Juuru kogudust teenima. Jumalateenistusel teenisid õpetaja Mihkel Kukk, diakonõpetaja emeeritus Kalju Kukk ja Kalle Kõiv, kes jutluses jumalariigi kutsest rääkides tunnistas, et kutse vastuvõtmine toob kaasa ka Issanda õnnistuse. Orelil mängis Hille Poroson ning lauluga teenisid kaasa Rapla ja Juuru koorid. Käsitööklubi naised andsid kingiks kaasa telgedel kootud kaltsuvaiba perekond Kõivu kodumajja Seli külas.
Õpetaja Mihkel Kuke pooleaastane äraolek Vancouveris oli Kalle Kõivule heaks elukooliks, kus ta pidi vaimulikult üksi hakkama saama. Mihkel Kukk lausus, et poleks julgenud ette võtta nii pikka eemalolekut kogudusest, kui ei oleks kindel olnud, et Kalle Kõiv hakkama saab. Mihkel Kukk andis Kalle Kõivule üle kingituseks «Luterlikud usutunnistuskirjad» ja soovis, et vaid neli päeva varem ametivande andnud ja õpetaja õigused saanud vend Kristuses võtaks aega palveks, lugemiseks ja mõtlemiseks.
Kalle Kõiv vaatab oma kahele Rapla koguduses teenitud aastale tagasi suure tänutundega. «Kogudus võttis mind tingimusteta omaks, jagas osadust ja armastust. Olen neile väga tänulik. Ja õpetaja Mihkel Kukele usalduse ja juhendajaks olemise eest.»
Sirje Semm