Rakvere «kiituslaulud»

Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson ütles tänavu 1. detsembri ETV saates «Ajalik ja ajatu», et EPS ei tõlgi praegu Piiblit. 1997. aasta versiooni on trükitud juba kuus korda ja Piibel on kõigile kättesaadav.

Sellegipoolest ilmub 21. sajandil pidevalt uusi ja põnevaid üllitisi. Üldtuttavad ja tunnustatud on Vello Salo «Laulude laul» (2006, 2008) ning koos Indrek Hirvega tõlgitud «Psalmid» (2009) ja «Johannese ilmutus» (2010). Harri Rein andis oma kulu ja kirjadega välja teose «Evangeeliumikalender Issanda aastaks 2000», mis sisaldab 52 originaalset evangeeliumiperikoopi (raamatu motosalm on: «Jee­sus ütleb: Kirgastuge oma meeles, sest taevariik on lähedale tulnud!»).
Olav Maran oli EPSi 1997. a Piibli toimetamisel peaideoloog – Peeter Roosimaa teatel tegi ta 1989. a Uue Testamendi vigade parandamiseks ligi 5000 ettepanekut. Kuna päris kõik tema soovitu ei läinud läbi, andis ta 2005. aastal Eschenburgis välja oma redigeeritud versiooni (anonüümselt, nii et kasutaja ei teagi, kes selle taga on).
2006. aastal ilmus Jehoova tunnistajate «Piibel. Kreekakeelse osa uue maailma tõlge» (näitena sealt 2Ts 3:16 «Kogu pühakiri on Jumala inspireeritud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, distsiplineerimiseks õiguses»).

Teadlik hälve
Tänavustel Rakvere kirikupäevadel esitleti Enn Kivinurme ilusat, kõvade kaantega 264-leheküljelist juutlikku «Kiituslaulud», mis hälbib teadlikult senistest piiblitõlgetest. Juba pärisnimedes.
Näiteks Ps 51 algab: «Juhatajale: laul Davidist; kui prohvet Natan tuli tema juurde pärast seda, kui too oli Bat-Šéva juures käinud», 20. salm: «Tee head Tsijonile oma lahkust mööda, ehita Jerušalájimi müürid», Ps 80:2j: «Jisraeli karjane; kuulata; Sa juhid Josefi kui lambaid, istud keruuvidel, ilmu! Efrájimi, Binjamini ja Menašše ees» jne.
Kõige silmatorkavam uuendus on tetragrammi, mis vanas kristlaste tõlkes oli «Jehoova» ning praegustes «Issand», asendamine sõnaga «I-nd», sest tõlkija hinnangul ta «tähendusväli on nii tohutu, et me aimame ehk vaid selle välja serva, seepärast tundub väljajätteline sõnakuju olevat igati sobilik» (lk 4).
Nii on Ps 2:11 «Teenige I-ndat pelguses ja hõisake värinal!», Ps 12:4 «I-nd lõikab ära kõik lobamokad, keele, mis kõneleb ülbusi», Ps 80:5 «I-nd, malevate Jumal, kaua Sa suitsed oma rahva palve peale?».

Kahe tõlke võrdlus
Väga palju teisiti öelda ei saa, aga natukene ikka. Ps 16:5jj on Pirita psaltris: «Ka pühadest ja aulistest meestest maa peal olen väga rõõmus – ent palju hädasid on neil, kes puuslike järel jooksevad! Ei vala mina neile vereohvreid, ei võta suhu nende nimegi – minu pärisosa ja karikas on Issand, Tema käes on mu saatus: ilus väli antakse mulle, kaunis on mu pärusmaa! Mina kiidan õndsaks Issandat.»
Rakvere kiituslauludes: «Ja pühade juurde, kes maa peal – üllate päralt on kogu mu püüd. Nende piinad rohkenevad, kes ruttavad teise manu; mina ei vala neile verekahjasid ega võta nende nimesid suhu. I-nd on mu jagu ja peeker, Sina haldad mu liisuosa. Mõõdunöörid langesid mu meele järgi, ka on pärus kaunis minu arust. Ma tahan õnnistada I-ndat.»
Ps 137:8j on Pirita psaltris sellises sõnastuses: «Paabeli linn, sina, hävitaja – õnnis, kes sulle teeb, mida sa meile tegid, õnnis, kes su väetimad vastu kaljut rabab!» Rakvere variandis aga nii: «Baveli tütar, sa hukule määratu: tubli, kes tasub sulle samaga, mis tegid sa meile! Tubli, kes haarab ja rabab su imikud kaljude vastu …»
Enn Kivinurm ütleb, et «kuna sõnad on tähendusväljad, leiab iga tõlkija oma vaste. Ta loodab, et tõlkeid, millega Loojat ülistatakse, tuleb ka edaspidi» (Eesti Kirik 4.12.2013).
Kahjuks on seni psalme eesti keelde tõlgitud üksnes heebrea keelest, mitte aga kreekakeelsest Septuagintast, mis oli apostlite ja esimeste sajandite kristlaste pühakiri. Kreekakeelse psaltri tekst erineb tublisti heebreakeelsest, isegi laulude arv ja numeratsioon on teine.
Eesti õigeusu Reomäe nunnakloostri õed vajaksid hädasti algkristliku psaltri eesti keelde tõlkimist. Nad on ka minu käest nõu küsinud, mida teha. Paraku, siin ei saa protestandid aidata, sest terminoloogia peaks olema nende kiriku traditsiooniga ühilduv. Ehk kunagi siiski mõni EAÕK liige võtab õdede anumist kuulda?
Toomas Paul