Raamatu head read

Püha Jüri päev on ka raamatu ja roosi päev, raamatupüha. Päeva tähistamine saanud alguse Kataloonias 1920ndail, kus inimesed sel päeval vahetasid raamatuid. Teise versiooni kohaselt pärineb päeva idee Barcelona raamatukaupmehelt, kes raamatumüügi suurendamiseks soovitas, et sel päeval võiks iga mees kinkida naisele roosi ja naine mehele raamatu. 1995. aasta 15. novembril kuulutas UNESCO 23. aprilli rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks. Eestisse jõudis raamatu ja roosi päeva tava 1998. aastal.
Püha pühaks ja tava tavaks. Kas see toob enam lugejaid raamatutele, mida antakse välja niivõrd palju, et uudiskirjanduse ilmumise jälgiminegi on võimatu? Iga lugeva inimese öökapil kõrgub raamatuvirn, milles on vähemalt 6–8 raamatut. Mulle meeldib raamatuid lugeda. Kuigi möönan, et olen hirmus aeglane lugeja. Nautlejagi ehk.
Üks meeldejäävamaid raamatuid, mille lõpulejõudmist ma aina edasi lükkasin, oli arhimandriit Tihhoni «Mittepühad pühakud». Ühelt poolt pilguheit õigeusu kiriku maailma ja teisalt «mittepühade» meeste talletatud tarkused ning jumaliku jõu ja abi võimas avaldumine inimeste eludes. «Meile on Jumalast antud käsk armastada inimesi, meie lähedasi. Kuid kas nemad armastavad meid või mitte – meil pole selle üle vaja muretseda! Tarvis on muretseda vaid selle üle, et meie neid armastaksime!» – on autor kirja pannud Petseri kloostri alandliku jumalasulase, vana ja väga targa mehe, isa Joanni sõnad. Ta oli mees, kellele avanes Jumala tahe inimeste kohta.
Toimetuse raamatukogu oleme jõudumööda täiendanud ligi paarikümne aasta jooksul. Kristlikud kirjastused on kinkinud meile oma väljaandeid, erialaselt vajalikke (teatme-) teoseid oleme ise ostnud. Meie raamatukogust ei puudu ka ilukirjandus. Olin hiljuti sõitmas Soome ja otsisin riiulilt raamatut, mis oleks pehmekaaneline ja mitte eriti mahukas. Pihku jäi Tiia Toometi «Isamaa suvi» (1997) autori pühendusega.
See tõi meelde aja, mil Tiia Toomet ajas samas majas, kus toimetus praegugi paikneb, esimesi vagu Tartu Mänguasjamuuseumi rajamisel. Tartus Ülikooli tänava majas number üks, esimese korruse väikeses ruumis. Praegu paikneb samas kohas juuksurisalong. See selleks. Lihtsalt meenus, kuidas saime kaudselt olla juures ühe uue muuseumi algusel.
Kui ma reisil raamatu juhuslikust kohast lugemiseks avasin, sattusin tekstile: «Olen ikka tundnud kahetsust, et rääkisime sinuga nii vähe neil aastatel, kui me koos elasime. Jeesus olevat öelnud, et pärast surma tuleb meil anda vastust iga eluajal ütlemata jäänud hea sõna pärast. Ma kardan, et mul tuleb kord palju vastust anda.» Head sõnad. Head read. Miks küll nii raskesti tulevad head sõnad huultele, küsib ühes laulus Marika Uus. Head sõnad on ju kõik loetud ja valehäbisse maetud?
Väikeste inimeste suure meistri Anton Tšehhovi novellis «Rothschildi viiul» mõtiskleb pahur kirstumeister Jakov inimese ainukordse elu üle, mis möödub ilma kasuta. «Miks inimesed üldse üksteisel elamist takistavad? Sest sellest tulevad ju hirmsad kahjud! Kui kohutavad kahjud! Kui poleks vihkamist ja kurjust, oleks inimestel üksteisest tohutu kasu.» Pärast naise surma kahetseb Jakov, miks ta küll oma kaasale iial häid sõnu ei leidnud, ainult kärkis teisega.
Raamatutest on selge kasu. Loed ja mõtled, saad targemaks. Kord rääkis mulle sõber, kuidas ta tihti on saanud vastuse mõnele eluolukorrale just raamatu kaudu. Õige raamat on ikka õigel ajal tema juurde tulnud. Ma ei räägi täna sõnagi Piiblist, sest selle lugemine on ristiinimesele enesestmõistetav.
Kirjanik Jan Kaus on kirjutanud lumest. Et ka nii võib ühest tüütust loodusnähtusest mõelda!? «Olgu, lumi, tule. Tule, tee ja ole. Võtan sind vastu – tule mu aeda, istu, pikuta, puhka oma mõõtmatut keret. Toeta ennast vastu mu aialippe, nõjatu neist üle, vaju meie autole ja majale, kata kõik klaasid oma jääga, et sul oleks mugavam toetuda. /…/ Üks palve ka. Lase inimestel jõuda koju. Kui otse pole võimalik, siis ringiga ikka.»
Nii mõnus on ju lumest mõelda, kui õunapuud ja kirsid on õitelumes ja kevad oma roheluses kobrutab õues. Tartus algas maikuu raamatufestivaliga Prima Vista ja Tallinnas lõpeb kuu HeadRead festivaliga.

 

 

 

 
Sirje Semm,
peatoimetaja