Raamat kui lahutamatu osa täisväärtuslikust elust

Ameerika ettevõte Sleep Junkie lasi korraldada uurimuse inimeste lugemisharjumuste kohta, selgitamaks välja, kas ja millised on seosed lugemise ja une kvaliteedi vahel. Küsitluse, millel osales ligi 1000 inimest, tulemused näitasid, et sõltumata sellest, kas loeti üks kord kuus või igal õhtul enne magamaminekut, aitas lugemine neil, kellel oli harjumus lugeda, kergemini lõõgastuda, vähendas stressi ja parandas une kvaliteeti.
Need, kellel oli harjumus lugeda, magasid nädalas 1 h ja 37 minutit rohkem kui mittelugejad ning ligi 3/4 lugejatest leidsid, et neil on raske uinuda, kui nad enne magama jäämist ei loe. Uuring näitas ka seda, et lugejatel on kõrgem sissetulek ja positiivsem ellusuhtumine kui neil, kes raamatutest eemale hoidsid.
70% lugemisharjumusega vastajatest leidsid, et nad elavad täisväärtuslikku elu. Mittelugejate seas oli vastav näitaja 58%. Küsitluse tulemused näitasid, et lugemisel on otsene seos une kvaliteedi, edukuse ja eluga rahuloluga.
„Hoidku Jumal mind nende eest, kes on lugenud vaid ühte raamatut,“ ütleb inglise vanasõna. Eestlaste seas on traditsiooniliselt alates reformatsioonist olnud kirjaoskuse tase kõrge ning suhtumine raamatutesse ja kirjasõnasse lugupidav. Lugemisoskus on läbi aegade olnud eeldus parema haridustaseme saavutamiseks ja seeläbi ka elus paremaks hakkamasaamiseks. Lugemine on A ja O.
Eestis kooli minevatelt lastelt eeldatakse üldiselt, et nad oskaksid lugeda ning lasteaia viimastel aastatel nähakse selle nimel korralikult vaeva. Sellel, kes juba esimeses klassis ei loe, on oht sattuda ambitsioonikast õppekavast tulenevalt õpiraskustesse. Eesti on võrdlemisi hästi kaetud raamatukogude võrgustikuga ja sageli on raamatukogud kohalikud vaimuelu keskused.
Ka paljudes luterlikes kogudustes on tähelepanuväärne hulk raamatuid ja raamatukogud. Sageli on kogudustes just raamatukogud regulaarsete kokkusaamiste kohaks. Isiklikele kogemustele tuginedes nimetan vaid kahte näidet: Haapsalu kogudust, kus nii leeritunnid, piibliring kui ka muud väiksemas formaadis toimuvad tegevused leiavad aset just raamatukogus, ning Stockholmi kogudust, kus raamatukogus koguneb regulaarselt kristliku kultuuriloo ring ja lugemisklubi.
Viimases arutletakse üheskoos mõne hiljuti loetud raamatu üle, aeg-ajalt käivad külas ka autorid. Need on vaid kahele kogudusele tuginevad näited sellest, kuidas raamatuid ja lugemist saab väga edukalt rakendada ka kogudusetöös. Raamatuaastatel, mille eesmärk on väärtustada eesti raamatuid ja süvendada ühiskonnas raamatukultuuri, on osalenud ka luterlik kirik.
Raamatutel on kandev roll meie mõtteruumi kujundajatena ning need annavad võimaluse kahekõneks oma ajaloo ja kultuuriga, aga aitavad ka mõista ja hoida elavana tõde, mille hoidmine ja säilitamine on raamatute üks funktsioone. N-ö tõejärgsel ajastul ei ole see vähetähtis tõik. Raamatu kui tõe hoidja ja edasikandja funktsioon saab kinnitust ka iga kord, kui Piibli avame.
„Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust,“ on tuntud ja eestlastele iseloomuliku seose kiriku ja raamatute ning lugemisoskuse vahel tabavalt sõnastanud Hando Runnel. Kiriku ja eestikeelse kirjasõna ning lugemisoskuse vahetu seos on meie kultuuriloos iseloomulik. Hea võimaluse kirjasõna olulisust ja raamatute lugemise tähtsust esile tuua pakub 2020. aastal 485 aasta möödumine Wanradti-Koelli katekismuse ilmumisest.
Lähenev aastapäev on ka hea võimalus kogudustes olev kirjavara üle vaadata ning vajadusel korrastada või süstematiseerida. Esimese sammuna on aga hea alustada oma raamaturiiuli ja lugemisvara korrastamisega ning kui seda veel ei ole, siis püüda muuta raamatute lugemine rutiiniks. Esialgu ei pruugi see olla lihtne, sest internet ja sotsiaalmeedia on paberile trükitu mõjusad konkurendid.
Rootsis tehti hiljuti küsitlus 17–18aastaste lugemisharjumuse kohta. Selgus, et vaid 11% selle vanusegrupi noortest loevad regulaarselt raamatuid. Seitse aastat tagasi oli selles vanuses lugevaid noori 20%. Analüütikud peavad selle arvu üheks vähenemise põhjuseks interneti ja sotsiaalmeedia mõju. Et virtuaalkeskkond neelab aja- ja reaalsustaju, on ilmselt kogenud iga lapsevanem.
Ehkki inimtegevus muutub üha digitaalsemaks, on siiski ka praegu paljudes eesti kodudes võimalik näha lookas raamaturiiuleid, mis ei kanna ruumikujunduslikku funktsiooni. Neil, kes on aga harjunud digitaalse keskkonnaga, on abi e-raamatutest, digitaalsetest raamatusõprade platvormidest ja keskkondadest.
Selleks, et teada saada, kuidas lugemishuvi tekitada ja lugemist soodustada nii, et see muutuks rutiiniks, on kasulik lugeda veebiväljaandes Edasi 19. juulil ilmunud kirjanik Jan Kausi 9 teesi lugemise kohta.

 

 

 

Kristel Engman,
kolumnist