Puhkus rusude keskel

Jeesus kõneles rahvale ja oma jüngritele: „Moosese asemele on istunud kirjatundjad ja variserid. Kõike nüüd, mida nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga ärge tehke nende tegusid mööda, sest nad räägivad küll, aga ise ei tee!“     Mt 23:1–3

Palun, et võtaksid aega mõelda ajale oma elus, kui olid kurnatud – see hetk, kui paak oli täiesti tühi – olid kurnatud ja sul polnud enam midagi juurde anda. Jõuvarud olid täiesti otsas. Mõtle sellele ajale. Mõtle kõige väsitavamale päevale või aastaajale kogu oma elus. Tuleta meelde tundeid ja emotsioone. 

Kas sul on kunagi olnud momenti, mil päeva lõpus tundub, et aju lihtsalt ei tööta? Võid mõelda või teha mida iganes, aga sa ei tea, mida teha. Või loed raamatut või artiklit ja seejärel kohe küsid: „Mida ma just lugesin? Ma ei mäleta midagi!“ Kas oled kunagi kurnatuses jõudnud nii kaugele, et tunned end tuimana ja emotsionaalselt täiesti kustununa? Selline seisund võib inimest külastada pärast lähedase inimese matust või mõnd traumaatilist sündmust.

On veel üks väsimus, teistsugune hõrk seisund, millele Piibel vihjab, kuid maailm seda ei tunne. Inimestena koosneme ihust, vaimust ja hingest, nagu ütleb 5. Moosese 6:5. See kõlab: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest!“ Me oleme puudutatud ka vaimsest väsimusest. Kuuleme puhkamisest, väsimusest ja küsime, miks. Jeesus ütleb väsinutele: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!“ (Mt 11:28) 

Alustame kutsest. Jeesus esitab selle. Ta ütleb: „Tulge minu juurde!“ Martin Luther laiendab seda, mida Jeesus siin Matteuse kommentaariks lisab. Jeesus justkui kõneleks: „Ärgu tulgu keegi, kes kardab või väriseb; las ta tuleb rõõmsalt ja hoolima kõigest. Ma ei tõuka teda eemale; ma ei aja teda tagasi. Teisisõnu – „Mida sa ootad? Tule! Tule nagu sa oled!“

Häda on ju kontekstis, millega tänane inimene rassib. Valitsemas olevate juhtide suhtlus riigi kodanikega on jõudnud teravasse kriisi. Rahvale jagatavad sõnumid on mitmeti tõlgendatavad, need krutivad ärevuse üles viimse piirini. Kuidas ette kujutada olukorda, kui kirikus jagatava altarisakramendi juurde pääsemiseks pead uksel ette näitama koroonatõendi? „Mida sa ootad? Tule! Tule nagu sa oled!“ kutsub Jeesus. 

Jeesuse juurde tulid pidalitõbised – ta võttis nad vastu! Jeesuse juurde toodi moraalses rikkumises kividega surmata otsustatud naine – Jeesus võttis patuse vastu! Läbi maja katuse lasti Jeesuse juurde kanderaamil lamav halvatud inimene – ta võttis halvatu vastu ja tervendas ta. 

Keda kutsutakse? Kõiki, kes töötavad ning on koormatud ja vaevatud. Kõik on oodatud. Keegi ei jää kõrvale! Eriti on oodatud need, kes kannavad raskeid koormaid. Aga kes need on? Mida see tähendab ja millele viitab? See fraas „koormatud ja vaevatud“ on eluraskuste ja survete metafoor. Oma elus võime kogeda sotsiaalseid varemeid, füüsilisi rususid, emotsionaalseid purunemisi või rahalist hävingut. Meie süda võib võidelda ja väriseda, kas olla immuniseerimise poolt või nõustuda alternatiivsete viirust ennetavate vahenditega. Meie füüsis võib meid nörritada ja nõrgestada. Meie mõistus võib imestuda ja keerduda sasipuntrasse küsimustega „Aga mis siis, kui oleks?“. Sa oled koormatud ja vaevatud. 

Kuid sellel kõigel on kindel vaimne mõõde. Jeesus ei räägi siin spetsiifiliselt füüsilisest ega maisest väsimusest. See fraas on viide Jumala Seaduse nõuetele ja selle mõjule meie südametunnistusele. Matteuse 23:4 kasutab Jeesus Seaduse nõuetega võrreldavaid termineid. Kirjatundjate ja variseride kohta oma muret väljendades ütleb Jeesus: „Nad seovad kokku ränki ja vaevukantavaid koormaid ja panevad need inimeste õlgadele, ise aga ei taha sõrmeotsagagi neid liigutada.“ Jeesus kutsub oponente üles Jumala Seadusele mitte midagi muud kõrvale seadma, et käsud ei muutuks raskemaks, kui nad juba on.

Jeesus esitab Matteuse evangeeliumis üleskutse: „Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele, sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!“ (Mt 11:29–30) See ike on hea ja see koorem on kerge just seetõttu, et Jeesus on tugevam. 

Ta teeb kõik tõstmise ja kandmise ning kutsub meid enda järel käima. Jeesus võtab meie patu enda peale, andes meile vastu tema enda õiguse ja elu. Jeesus hoiab meie elu füüsiliselt koos tema enda poolt antud tervise, toidu, pere, sõprade ja koduga. Jeesus säilitab meie igaviku vaate: annab meile usu, hoiab meid usus ja tugevdab meid usus. Meie usuelu on tema päralt! Jeesus hoolitseb meie eest ja annab meile kõik vajaliku: pattude andestuse, mis loob hingamist ja meelerahu keha, hinge ning vaimu jaoks. Kõiges ses terendub aga viimne puhkus, mille saame veeta koos Jeesusega uues taevas ja uuel maal. Aamen.

 

 

 

 

Algur Kaerma,

Saarte praostkonna vikaarõpetaja