Pühalepas on kullatud kukk taas tornis
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Uudised / Number: 12. aprill 2023 Nr 15 /
6. aprillil sõidutati Pühalepa kiriku 150 aasta vanune kukk tagasi oma kohale torni.
Tänavune suur neljapäev jääb kahtlemata Pühalepa kiriku ajalukku. Kuigi luteri kirikus oli patukahetsus- ja paastuaeg, oli Pühalepa kogudusel Saaremaal siiski tegu rõõmupäevaga.
Oleme juba kirjutanud, et sealne kirikutorn on saanud vaskse katte. Youtube’is on ka video 19. jaanuarist, mil kiriku vana tornikiiver alla võeti. Sealses videoklipis on lähedalt näha ka päevinäinud vana tornikukk. Kirikuleht on aidanud levitada üleskutset annetada tornikuke kuldamiseks. Kuu ajaga kogunes ligikaudu kümme tuhat eurot nii kuke kuldamiseks kui nüüd torni paigaldatud piksevarda jaoks. Enne kuldamist tuli aga kikas puhastada ja selles olevad kuuliaugud kinni joota. Teadaolevalt tulistasid kuke ja muna pihta Vene sõdurid aastal 1950 või 1951.
Kogudust teeniv õpetaja Triin Simson ütleb, et kuke kuldamiseks tegi 114 inimest nimelise annetuse. Tänu lahkete annetajate abile on Eesti Vabaõhumuuseumis peavarahoidjana töötav Sille Siidirätsep kuke kullanud. Selleks kulus 350 kullalehte. Kuke alla jäävat kuuli üle ei kullatud, küll aga korrastati. Selle töö tegi osaühingu Sepatööd meister Rein Mõtus.
Sille Siidirätsep ütleb, et on kirikuriste ja tornikuule ka varem kullanud ning see töö on alati meditatiivne ja meeldiv, aga Pühalepa kukk on üks unikaalsemaid oma kannuste tõttu. „Eriliseks ja vastutusrikkaks teeb kuldamistöö ka see, kui töö jaoks on raha saadud annetustega,“ ütleb ta. Ajakapslisse aga pandi tulevaste põlvede jaoks neli läkitust: peapiiskop Urmas Viilmalt, kohalikelt juhtidelt Hergo Tasujalt ja Liili Ellerilt, aga ka muinsuskaitseameti restaureerimisnõunikult Dan Lukaselt.
Kuke kullanud Sille Siidirätsep on kaitsnud aastal 2013 kunstiakadeemias magistritöö Eesti kirikutes leiduvatest messingist lühtritest ja nende restaureerimisest. Tema töö mahukas osa kajastas Niguliste kiriku messingist kroonlühtri konserveerimist ja riputamist kirikuruumi.
Rita Puidet