Pühakoda on teine kodu

Tartus Narva mäel seisab 130 aastat uhke Peetri kirik, mille tartlased ehitasid endale I laulupeost kantud rahvuslikest tunnetest haaratuna.

Linnarahvast ühendaval kogudusel oli selleks ajaks vanust 15 aastat.
Isamaa-aateid ja kristlikku kasvatust hoitakse aus praegugi. Aga mitte ainult minevikust rääkides, mida ka pühapäevasel jumalateenistusel kahte tähtpäeva meenutades tehti, vaid ennekõike tulevikule mõeldes, sest vana aus hoides on kogudus taasasutanud oma lasteaia ja kooli.
Pidupäeval peetud jutluses meenutas peapiiskop Andres Põder, et just Peetrus oli see, kellele Jeesus andis taevariigi võtmed ja kellel ta käskis hoida oma karja. Peetrusest sai ristiinimese eeskuju, nagu ka Peetri kogudus on seda paljudele. Ja tõenäoliselt oli tegu Andres Põderi viimase ametliku külaskäiguga peapiiskopina Tartusse. Näha ja tunda oli, et saalitäis kirikulisi oli kirikupea visiidi üle tänulik.

Linna õitsenguks
Sünnipäevalast tänas linnarahva nimel abilinnapea Vladimir Šokman hingepuhastustöö eest, sest kui inimeste mõtted püsivad õigel rajal, saab linn õitseda. Häid soove tõi ka lähedusse kerkiva Eesti Rahva Muuseumi nimel Kristjan Raba. Tarvo Siilaberg ja Külvi Teder tervitasid ja tänasid kogudust Peetri kooli ja lasteaia poolt.
Aga et üks kogudus püsida, edeneda ja seeläbi ka linn õitseda saaks, on vaja paljude inimeste südamega tehtud tööd. Koguduse õpetaja Ants Tooming luges ette koguduse auaadressid ja andis üle teenetemärgid. Ustava teenimise eest anti need emeriitõpetajale Kalle Mesilale, juhatuse esimehele Valdek Tagelile, kogudusevanematele Herbert Läätsele ja Lembit Reimannile, kauaaegsele organistile Erna Säägile ja Peetri kooli direktorile Tarmo Siilabergile.
Aastapäeva puhul tegi kogudus linnarahvale poolteist nädalat varem imelise kingituse, kutsudes kirikusse laulma Riikliku Akadeemilise Meeskoori ja orelit mängima organist Ene Salumäe. See tasuta kontsert hellitas tõesti kõrvu ja paitas südant.

Argipäevarõõmud  
Igal kevadel ja sügisel on kiriku juures talgud, nüüd peetakse neid ka koolimaja juures. Aga päris sageli võib õhtul kirikust mööda minnes aimata, et pühakoda ei ole tühi. Valdek Tagel ütleb, et kõik on enda eest väljas ja toimetavad hingega.
«Tule(va)d hommikul siia ja hakka(va)d nokitsema. Mõni päev jooksen läbi, Mari (Marie Kao) küsib, kas kohvi tahad. Muusikatöö käib ladusalt, laulab erinevaid koosseise. Õhtul tuled kiriku juurest läbi, teed ukse lahti ja kuuled, et orel mängib. Anneli (Klaus – toim.) istub siin. Järelikult talle meeldib,» pajatab igapäevaelust juhatuse esimees.
Viimaste aastate õnnestunud leiuks nimetab ta Matit – meest, kes teeb kõike vajalikku, aga kelle perekonnanimi ei meenu. «Nüüd nagu lund ei sajakski, lehti ei kukukski ja rohi ei kasvakski. Kogu aeg on kiriku ümbrus korras,» ei hoia Valdek kiitusega kokku ja lisab, et igapäevane majanduselu on lihtsaks läinud. Ka on Mati hakanud koguduse vaimuellu sisse elama.
Tartu kõige kõvemaks noortetöö tegijaks arvab Tagel kogudusega koostööd tegeva õpetaja Kaido Soomi, kes tegeleb kristliku noortekodu noortega, kel puudub varasemalt kirikuga igasugune seos. Need noored ei teagi oma vanavanemaid, Soom aga toob neid elu juurde tagasi – see on väga suur töö.
Koguduses on kolm või neli korda aastas leer, aasta jooksul käib leeris 60–80 leerilast, aktiivselt jääb kogudusega seotuks paarkümmend. Tihedalt suheldakse koguduse Facebooki kaudu.
Koguduse mõtted ja unistused on aga seotud koolimajaga, mille detailplaneering ootab kinnitamist Raekoja platsis (loe: linnavalitsuses). Pärast selle kinnitamist võib kuluda kuu või kaks, kuni valmib projekt. Koolimaja ehitamiseks on aega kolm aastat. See tuleb olemasolevatest koolidest kõige ilusam ja uhkem, kinnitab Tagel. Ja ümbruskonna rahvas olevat pisut murelik, kas koolimaja juurde tulev mänguväljak jääb ikka kõigile avatuks.
Rita Puidet

Tartu Peetri kirik ja kogudus
Kogudus asutati 27. oktoobril 1869.
Kirik pühitseti vana kalendri järgi 16. augustil 1884.
Koguduse esimene õpetaja oli Wilhelm Gottfried Eisenschmidt.
Praegu on koguduses 807 liikmesannetajat.