Pühakirja tõlkimine on kiriku misjoniülesanne

Täna tähistab kristlik maailm püha kirikuisa Hieronymuse mälestuspäeva. Käesolev aasta on piibliaasta. Möödub 1600 aastat Hieronymuse surmast. Hieronymus lahkus ajast igavikku 30. septembril 420 Petlemmas. Piltidel kujutatakse teda töötoas, kardinalimüts peas, tõlkimas Piiblit. Hieronymus on raa­ma­tukoguhoidjate ja tõlkijate kaitsepühak. Dr Marju Lepajõe kirjutas 2018. a nõnda: „Kui püüda lühidalt määratleda, milline on olnud selle uskumatult intensiivse inimese elu ja loomingu mõju, siis domineerib selles tõesti piiblitõlge. Veerand sajandit järjekindlat tööd, Uue Testamendi parandamist ja Vana Testamendi tõlkimist, andis lõpuks esimese ladinakeelse terviktõlke, mis oli tehtud originaalist.“ 

Dr Toomas Paul kirjutab 1999. a ilmunud põhjalikus teoses „Eesti piiblitõlke ajalugu“: „Hieronymose tunnistuse kohaselt oli ta eesmärgiks luua elegantne tõlge, mis vastaks kiriku auväärsusele. Ta kaitses oma tõlkepraktikat, väites, et ta ei tõlgi sõnu, vaid lauseid.“ 

Pühakirja tõlkimine on kristliku kiriku misjoniülesanne. Piibel on tõlgitud 694 keelde, mida räägib 5,7 miljardit inimest. Viimase viie aasta jooksul on valminud pühakirjatõlked 270 keelde, mida räägib 1,7 miljardit inimest. Eesti rahval on oma trükitud emakeelne Piibel tänu krahv Nikolaus von Zinzendorfi autoriteedile ja heldusele. 1739 trükiti 6015 eksemplari Piiblit eesti keeles. Täna allkirjastatakse ühisdokument hoones, kus esimene Piibel trükiti. Tööd alustab Eesti juubelipiibli koostöökogu, kelle ülesanne on toetada XXI sajandi Piibli ettevalmistamist. 

Meenub 40 aasta tagune lugu Lääne praostkonna vaimulike piiblitunnist. Käsitlemisel oli üks Vana Testamendi lugu. Õp Friedrich Pohlamets tahtis teksti täpsustada ja palus praost Gustav Maarannal anda talle Piibel. Praost ulatas eesti Piibli. Pohlamets ütles seepeale: ma tahtsin Piiblit, mitte tõlget. 

Toomas Pauli ja Uku Masingu tõlgitud „Uue Testamendi ja Psalmide“ (1989) eessõnas kirjutab Toomas Paul: „Meie tõlge tahab olla „dokumentaalne“ ehk „diplomaatiline“, s.t. asendada lugejale originaali umbes nii, nagu kahekeelsete riigilepingute mõlemad tekstid on ratifitseeritud, on võrdselt kehtivad.“ Teos ilmus EELK konsistooriumi väljaandena enne Eesti taasiseseisvumist ja on kinnitatud selleaegsete kirikute juhtide allkirjadega: EELK peapiiskop K. Pajula, õigeusu kiriku Eesti metropoliit Aleksius, metodisti kiriku superintendent O. Pärnamets ja Evangeeliumi Kristlaste-Baptistide vanempresbüter Ü. Meriloo.

Wastse Testamendi päevade avakõnes 1996. a ütles peapiiskop Jaan Kiivit: „Pühakiri ei ole – piltlikult öeldes – tasa­pinna­line seinamaal, vaid mitmemõõtmeline ja mitmejärguline aastatuhandete pikkune kahekõne Jumala ja inimeste vahel.“ Isa Vello Salo sõnul on eestlastele kaks olulist märksõna: laulupidu ja Piibel. Ta on kirjutanud: „Teiseks tähtsaks ülesandeks, mis nõuab terve koguduse pingutust, jääb maakeelne Piibel, mille 300. sünnipäev läheneb. 200. sünnipäevaks saime „Looduse“ Suure Piibli – kas saaksime nüüd hakkama nii kauni juubelipiibli väljaandmisega? Juubeliaasta (2015) lõpetas siseminister Hanno Pevkur oma tervituse sõnadega: „Ma arvan, et peame saama, ja olen kindel, et saame. Ühiselt, nii nagu oleme ühiselt ja väärikalt tähistanud ka Maarjamaa juubeliaastat.““

Rahvastikuminister Riina Solman rõhutab: „Olen veendunud, et emakeelse Piibli tõlkimisest ja väljaandmisest peab saama meie üldrahvalik ettevõtmine, millel aitavad ühiselt teoks saada nii kirikud, riik kui kõik need inimesed, kellele on oluline eestikeelne kirjasõna ja Pühakiri.“

Täna kutsume kogu Eesti rahvast piiblitõlketööd toetama. Erik Salumäe kirjutas eelmise nädala Eesti Kirikus algavast tööst ja plaanidest. Meie ülesanne on, et eesti rahvas saaks hiljemalt aastaks 2039 XXI sajandi Piibli. Isa Vello Salo alustas selle tööga ja Maarjamaa kirjastus andis välja psalmide raamatu 2009. a. Meie tohime jätkata. Uus sajand ja uus Piibli tõlge!

„Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu rajal!“ (Ps 119:105) 

 

 

 

 

Tiit Salumäe,

piiskop, Eesti Piibliseltsi esimees