Prügi meie sees ja väljas
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 25. september 2019 Nr 38 /
Laupäeval, 21. septembril toimus teine maailmakoristuspäev, mille juured on 2008. aastal alguse saanud „Teeme ära!“ prügikoristuskampaanias. Toona kogus ligi 50 000 eestimaalast ühe päevaga umbes 10 000 tonni prügi. Ka Eesti Kirikute Nõukogu kutsus kirikuid üles andma oma praktilist panust ja samuti palvetama meie planeedi eest.
Keskkonnaprobleemidest hoolimist kogu ühiskonnas näitas fakt, et sel aastal oli Eestis maailmakoristuspäeval kaks korda enam osalejaid – maailmakoristuspäeva kodulehe teatel 22 000 inimest – ja esialgsetel andmetel on korjatud prügi kogus vähemalt 270 000 liitrit. Ülemaailmset statistikat pole veel, ent teadaolevalt oli osalevate riikide nimekirjas taas üle 150 riigi nagu eelmisel aastal, mil 18 miljonit inimest 158 riigist andsid oma osa, et Looja poolt loodu võiks puhtamaks saada.
Ehk veidi üllatuslikult oli sel aastal Eestis fookuses väikeprügi, eelkõige suitsukonid, mida leiti umbes 900 000. Eesti maailmakoristusjuhi Mart Normeti hinnangul mahuksid need 3600 pooleliitrisesse purki. Suitsukonisid korjama kutsudes juhiti tähelepanu, et tselluloos-atsetaatkiududest filter on suureks keskkonnaprobleemiks ega lagune looduses bioloogiliselt. Mõtlemapanevad on faktid, et kuuest triljonist igal aastal suitsetatud sigaretist jõuab 4,5 triljonit filtrit loodusesse, kus üks koni võib kihvtitada koguni kuni 1000 liitrit vett, ja et loomad ning linnud on valimatud sööjad.
Materiaalse prügi korjamise kõrval on eriti ristirahvale omane ka sisemise korra ja puhtuse eest hoolitsemine. Selleks on paastuajad, ent ka iganädalane ja igapäevane sisekaemuslik palve. Üheks võimaluseks on ka retriit ehk süvi, kus tavarutiinist eraldudes keskendutakse vaimulikele harjutustele. Üks selline toimus ka maailmakoristuspäeva ajal Kadrina koguduse leerimajas, kus kirikuõpetajate Urmas Nageli ja Meelis-Lauri Eriksoni juhendamisel sai inimese hinges varitseva „prügiga“ silmitsi seista, et inimest ennast ja loodust hävitav enesekesksus võiks kahaneda ja Kristus meie sees aina enam kasvada.
Kätlin Liimets