Presidendi abiga Euroopasse

Eesti Kirikule andis intervjuu majandusministeeriumi taastuvenergeetika nõukogu liige ja Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Jaan Tepp (36), kes kaitses 14. veebruaril Tartu Ülikooli Euroopa Kolledžis magistritöö «Presidendi roll ja võimalused EL poliitika kujundamise protsessi mõjutamisel parlamentaarse riigikorra puhul».
Kaitsesite hiljaaegu magistritöö…
Jah. Tartu ülikooli eurokolledži esimene lend Euroopa Liidu asjatundjaid on nüüd lõpetanud. See kursus kutsuti ellu valdavalt riigiametnike jaoks, kes edasises töös rakendaks saadud teadmisi Euroopa Liidu institutsionaalseks ülesehituseks. Mind kui teoloogi saadeti seda kursust omandama küll veel siis, kui olin president Lennart Meri nõunik. Praegu töötan taastuvenergia sektoris ning praktilise Euroopa Liidu alase informatsiooni teadmine on ka seal tarvilik olnud.
Kuidas seostub Euroopa Liidu temaatika Teie varasemate õpingutega?
Põhihariduselt olen teoloog, lõpetasin Eesti Humanitaarinstituudi teoloogia-filosoofia erialal, kus spetsialiseerusin religioonifilosoofiale. Minu bakalaureusetöö oli Aquino Thomase religioonifilosoofiast ja tomismist.
Tänaseks on põhi- ja magistrihariduse vahele tekkinud kümneaastane paus ning teoloogiahariduse igapäevane rakendus on jäänud passiivsemasse staadiumisse. Samas on mul siiani palju häid sõpru, kellega arutada teoloogia üle. Olen nõustanud ka Eesti Apostellik-Õigeusu kirikut, metropoliit Stefanust; presidendi juures tööl olles andsin üsna palju nõu just eesti ja vene õigeusu kiriku vahelistes probleemides.
Võtsin osa ka peaministri juures toimunud teoloogilistest aruteludest, kui päevakorral olid kahe kiriku vahelised juriidilised diskussioonid. Teoloogilise hariduse olemasolu on riigiametites olnud väga kasulik.
Euroopa Liidu temaatikat ei saa sajaprotsendiliselt kiriku temaatikast eemalolevaks pidada. Olen ühes varasemas kirikulehe kommentaaris kirjutanud, et erinevad Euroopa Komisjoni ellu kutsutud fondidest toetavad Euroopa kristlikku vaimsust. Selle projekti nimi on «Euroopa hing» (Soul for Europe). Palju pööratakse tähelepanu Euroopa Liidu kultuurilisele dimensioonile.
Kuidas kujunes magistritöö teema valik?
Magistritöö puudutas presidendi rolli ja tema võimaluste analüüsi Euroopa Liidu poliitika kujundamise protsessis. Meil Eestis on üsna palju arutletud selle üle, milline on presidendi roll. Mõni kuu tagasi toimus ajakirjanduses seoses presidendi otsevalimise teemaga debatt selle üle, kas presidendil peaks olema rohkem või vähem võimu.
Üritasin magistritöös näidata, et tegelikult on presidendi institutsioonis palju kasutamata võimalusi, mida riik saaks rakendada läbirääkimistel Euroopa Liiduga, et paremini kuuldavale tuua Eesti seisukohti. Meil on välja kujunenud Euroopa Liidu suunaline poliitika koordineerimise süsteem, milles ei nähta ette presidendi erilist pädevust.
Presidendi institutsiooni olulisust arvestades on mitu võimalust tuua Eesti riigi seisukohti kuuldavale just Euroopa Liidu Ülemkogus, mida tunneme tippkohtumiste (summit) nime all; samuti valitsustevahelisel konverentsil, mida tavaliselt kutsutakse kokku mitme aasta järel, kui tahetakse muuta Euroopa Liidu alusdokumente, või kui toimuvad diskussioonid Euroopa Liidu tuleviku üle.
Sellistes fundamentaalsetes küsimustes toimuvad kohtumised tihti riigipeade, peaministrite ja valitsusjuhtide tasandil. Arvestades presidendi isikut ja tema käes olevaid meetmeid, saaks president nii mõneski aspektis kaitsta Eesti positsioone just valitsusvahelisel konverentsil.
Magistritöös vaatlesin presidendi formaalset pädevust Euroopa integratsiooni protsessis nii siseriiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil, aga ka presidendi mitteformaalset rolli Euroopa integratsiooni protsessis, mis taas on jaotatud siseriiklikuks ja Euroopa Liidu tasandiks.
Siseriiklik tasand on meedia roll, presidendi institutsiooni usaldus, presidendi isikuomadused. Euroopa Liidu tasandil on tema võimalus esindada riiki, diplomaatilisi ja poliitilisi suhteid. Formaalne tasand vaatleb eelkõige Eesti valitsemissüsteemi, presidendi tegevust ja poliitilisi võimalusi mõjutavaid tegureid ning Euroopa Liidu tasandil alalisi institutsioone, poliitika kujunemise protsesse ning selle võimalikke mõjutamiskanaleid ehk presidendi rolli Euroopa Liidu institutsioonides.
Formaalne tasand otsib reaalset väljundit, kus president saaks kaasa rääkida: olgu siis Euroopa parlamendis, Euroopa Komisjonis, Euroopa Ülemkogus või erinevatel tippkohtumistel.
Magistritöö oli praktilise väljundiga ja kuna olen peaaegu viis aastat töötanud presidendi kantseleis, siis võibolla tuli sealt teema valik.
Ma ei ürita muuta presidendi institutsiooni valitsuskabineti arvelt tugevamaks, pigem vastupidi, üritan näidata valitsuskabinetile, millised on presidendi institutsiooni varjatud võimalused koordineerida ametliku poliitika süsteemi. Kuigi meil praegu ei ole presidendi institutsioon kaasatud Euroopa Liidu läbirääkimistesse, võiks ta seda siiski olla, sest seal on mitu varjatud jõumehhanismi.
Kas olete praegu seotud presidendi kantseleiga?
Ei ole enam. Pärast uusi presidendivalimisi vahetusid praktiliselt kõik nõunikud. Töötan nüüd taastuvenergia sektoris ja juhin Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni, olen majandusministeeriumi taastuvenergeetika nõukogu liige. Olen küll jätkanud osaliselt riigiametis ja vastu võtnud põneva kutse arendada taastuvenergeetika valdkonda, mis minu hinges helises kokku põhiharidusega ja kristlike põhiväärtustega – säästlik, rohelise ja elu alalhoidva maailmavaatega, mis sobitub hästi klassikalise kristliku maailmavaatega.
Kas jätkate õpinguid?
Minu käest on küsitud peamiselt energeetika sfääris, et kas jätkan doktorantuuris. Olen vastusest kõrvale põigelnud öeldes, et selle jaoks pole mul piisavalt täppisteaduslikku baasharidust. Minu baasharidus on humanitaarne, kus rohkem juttu vanadest keeltest kui oomidest ja megavattidest… Pean veel mõtlema, kas ja millise teaduskonna all ma seda teen.
Nädalapäevad tagasi kirjutati Postimehes, et Euroopa Liiduga seonduvaks oluliseks probleemide ringiks on kujunenud religioon, nii viited religioonile konstitutsioonis kui ka küsimused kristliku traditsiooni tunnustamisest kaasajal…
See on küll jututeemaks olnud Euroopa «ühiskonstitutsiooni» loomise kontekstis, mille kallal tehakse tööd ning mis on Euroopa Tuleviku Konvendi üks teema. Euroopa riikides on üsna suur islami diasporaa ning on arutatud, kas peaksime väga täpselt kristlikke väärtusi rõhutama. Samas on Euroopa Liidu liikmesriikide seas mitu väga tugeva ajalooliselt katoliku põhjaga riike, kes pooldavad just kristliku religiooni sätestamist Euroopa kultuuri põhjana. Teiselt poolt ei soovi rohkem sekulariseerunud riigid kristlikku traditsiooni rõhutada.
Prognoosides konstitutsiooni arengut ja selle religioossust sätestavaid seisukohti, ei usu ma isiklikult, et Euroopa salgaks konstitutsioonis maha oma kristliku selgroo ja vundamendi. Olen enam kui veendunud, et konstitutsiooni läheb sisse lause, et Euroopa on kristlik Euroopa.
Alar Kilp