Postimees eksitas lugejat

Kohe pärast jõulupühi pälvis tähelepanu uudis, et valitsus eraldas omandireformi reservfondist enam kui kaheksa miljonit eurot kirikutele.
Kui suur osa Eesti elanikest tundis head meelt, et veerandsada aastat kestnud rängad omandivaidlused riigi ja kiriku vahel on jõudnud mõlemaid osapooli rahuldava tulemuseni, siis oli kahjuks neidki, kes asja tegelikku sisusse süüvimata väitsid, et kirik saavat riigilt alusetult raha.
Peavoolumeedia ei pidanud vajalikuks vahendada peapiiskop Urmas Viilma selgitavat kommentaari, küll aga lubas trükimusta kontrollimata faktidega tekste. Nii kirjutas ajaleht Postimees 29. detsembril ilmunud juhtkirjas, et riigi ja kiriku otsus sündis „üleöö“ ning selle „asjaolud pole seejuures kuigi läbipaistvad ning see, mis välja paistab, tundub kummaline“. Juuresolev karikatuur oli lausa solvav.
Postimehe juhtkirjas väideti, et „Niguliste tagastamise kaasus sai riigikohtust eitava vastuse“. Nimetatud väide pole üksnes vale, vaid lugejaid tõsiselt eksitav ja pahameelt tekitav. Nimelt tunnistas Tallinna Ringkonnakohus oma 12. märtsil 2010. aastal tehtud otsuses EELK Niguliste kiriku osas omandireformi õigustatud subjektiks. Ringkonnakohus otsustas jätta Eesti Vabariigi (Kultuuriministeeriumi kaudu) apellatsioonikaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. aprilli 2009. a otsuse haldusasjas nr 8-08-2536 muutmata. Viimane kinnitas, et endine Niguliste kirikuhoone oli seaduslikult läinud üle EELK omandisse ning kuigi hoone sai 1944. aasta märtsipommitamisel olulisi kahjustusi, ei jätnud EELK kirikuhoonet vabatahtlikult maha. Pärast sõja lõppu ei lubatud EELK-l kirikuhoonet taastada, kuna see oli omanikult ära võetud tema tahte vastaselt. Kiriku varasid käsitleti natsionaliseeritud varana.
Seega jäi kehtima madalama astme (Tallinna Ringkonnakohus tunnustas Tallinna Halduskohtu otsust) otsus, et EELK on Niguliste kinnistu ja hoone omandiõiguse õigustatud subjektiks, kellele tuleb Niguliste kas tagastada või kompenseerida.
Ringkonnakohtu otsus kaevati edasi Riigikohtusse. Kuna Riigikohus ei andnud kaebusele menetlusluba, jäi Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõusse. Seega lõppes kohtulik vaidlus Niguliste üle juba seitse aastat tagasi ning EELK-le tuli tagastada Niguliste kirik või kompenseerida selle väärtus.
Miks Postimees otsustas Riigikohtu olematust otsusest kirjutades lugejaid kiriku vastu meelestada, saab ainult Postimees selgitada.
Eesti Kirik

Samal teemal: loe ka http://www.eestikirik.ee/avaldus/ & http://www.eestikirik.ee/okupatsioonikahju-korvatakse-kirikutele/