Porvoo osaduskonna mitu tasandit

Porvoo ühisavaldusele alla kirjutanud kirikute osalemine ühisel teenimisel on paljus põhinenud 1992. aastal kokku lepitud Porvoo ühisavalduse põhimõtetel, mida kirikud on aastal 1996 allkirjadega kinnitanud. Porvoo liikumise nime all tuntud osaduslik läbikäimine on saanud märgilise tähenduse, ent luteri ja anglikaani kirikute koostööl on ka teine regulaarne vorm. Juba aastakümneid on kodanikualgatuse alusel toiminud anglikaani-luteri ühing (Anglican-Lutheran Society – ALS), mis koos Porvoo osaduskonnaga moodustab ülevalt alla ja alt üles toimiva avara terviku.
Anglikaanide ja luterlaste ühingu liikumapanevaks jõuks on kirikuliikmete, eriti inglaste, sakslaste, soomlaste ja rootslaste vabatahtlik töö, kus ilmikud, koguduste pastorid ja piiskopid oma aega ja energiat panustavad. Selts täiendab Porvoo osaduskonna tegevust ning paistab silma nii rohujuure tasandi initsiatiiviga kui ka laia geograafiaga. Ühingu töös osalevad Kanada ja USA kristlased ning mõnevõrra ka reformeeritud kiriku taustaga liikmed Hollandist, Saksamaalt, Šveitsist. Teiseks toimib ühingu kaudu kerge side Porvoo osaduskonna ja Evangeelsete Kirikute Ühenduse vahel Euroopas, kuna ühing ei ole geograafiliselt piiratud ega oma eksklusiivseid leppeid. Niisugusena täiendab ALS aktiivselt teisel kujul olemas olevaid oikumeenilisi sidemeid.
EELK on väike kirik, aga meie suhete haaret iseloomustab ka osalemine anglikaani-luteri ühingu tegevuses, oleme konverentsi üks kord Tallinnaski võõrustanud. Selts korraldab igal teisel aastal konverentse ja kolmel korral olen neil osalenud.
Seekord keskendusime 19.–23. augustini Gotlandi saarel Visby linnas reformatsiooni teemadele. Konverentsi «Churches: Constant yet always changing – reformation then and now» kolm komponenti olid üldsessioonid, töötoad ja kahe traditsiooni põhised palvused. Kahest euharistiaga jumalateenistusest üks toimus anglikaani ja teine luterliku korra alusel.
Gotlandi saare kuldajal 1150–1361 enne suurt katku ning venelaste ja taanlaste invasioone õitsesid põllundus, kaubandus ja vaimne kultuur ning ehitati ligikaudu 100 kirikut, millest 92 on ka tänapäeval kasutusel. Saar paikneb Porvoo osaduskonna rahvaste laevateede lõikumiskohas ja kuidagi peegeldus see mineviku rikkus ka konverentsi auras.
Rootsi piiskop dr Johan Dalman nimetas oma ettekandes Porvoo osadust püsivalt kujunevaks ajalooks, kus oikumeeniat saab märkida suure algustähega. Porvoo ei ole raamat, vaid elu, kus hästi teatakse üksteise seisukohti ja kus erinevaid positsioone respekteeritakse. Samas toimib osadus nii, et toetatakse üksteist selles, milles valitseb üksmeel. Kuna küsimustele ja sõnavõttudele oli palju aega, siis selle teema raames ilmnes, et Hollandi luterlased on Leuenbergi konkordia (nüüdne Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas ehk EKOE) üle vähem õnnelikud kui Rootsi luterlased, kes Dalmani hinnangul näevad varasemaga võrreldes EKOE praegust arengut positiivsemalt. Siiski täheldati, et Kesk-Euroopa oikumeenia on Põhja-Euroopa omast parasjagu erinev. Seda teenekam on anglikaani-luteri ühingu tegevus, pakkudes arutlusteks foorumit.
Saksa religioonifilosoofia prof Eberhard Tiefensee rajas oma ettekande endise Ida-Saksa alade sekulariseerumise näidetele ja rõhutas kahe teguri koostoimet: lääne kultuuriline sekulariseerumine ja nõukogude poliitiline sekulariseerumine võimendasid teineteist. Lisasin, et Eestis tajume seda ka praegu. Otsides nõu olevikuks ja tulevikuks, kus kultuuriline relativism on meid ümbritsev tegelikkus, sõnastas ta meetodina püüde saavutada vähemalt seda, et valitsevas kultuurirelatiivsuses oleks selge koht kiriku mitterelativistlikul sõnumil ja tegevusel. Meelde jäi ka mõte, et reformatsiooni kui pika protsessi üks oluline sündmus oli Vatikani II kirikukogu, mis näitas reformatsiooni mõju katoliku kirikule.
Töötubade tsüklis pidasin ettekande ja juhtisin arutlust reformatsiooni aastapäeva üritustest Eestis. Osavõtjate tunnustust pälvis meie tegevuste omavaheline seotus reformatsiooni tähenduse sidumisel kiriku ja vabariigi tähtpäevadega ning ka reformatsioonikongressi, täienduskursuste ja kirjastamistegevuse ökonoomia väikese kiriku tingimustes.

 

 

 

 

Randar Tasmuth,
UI usuteaduskonna dekaan, ALSi liige