Portreemaaliga austatakse väärikat kirikujuhti

Teisipäeval, 19. veebruaril avatakse konsistooriumi teise korruse saalis piiskop Hugo Bernhard Rahamägi (1886–1941) portree-maal, mille autoriks on kunstnik Aapo Pukk.

Aapo Pukk nimetab Jumalale kuuluvaid inimesi maalides tundvat teatud erilist tuge: «Maalimise protsess on otsekui kantud nähtamatu jõu toest.» Foto: erakogu

Traditsiooniks on saanud paigutada konsistooriumi saali seintele portreed neist meestest, kes Jumala kutsumisele ja kiriku valikule kuulekaina seisid kirikujuhi ametis keset jätkuvalt muutuvaid aegu. Piiskop H. B. Rahamägi portree on selles ettevõtmises kuues. Mälestuste jäädvustamist alustati peapiiskop Alfred Toominga portreemaali tellimisega, järgnesid peapiiskoppide Kuno Pajula, Jaan Kiivit vanema, Edgar Hargi ja Jaan Kiivit noorema portreed.
Kõigi nende maalide autoriks on Aapo Pukk. «Olen justkui lastud sisse piiskoppide tuppa, kus nende vaim ja teod on oma elu elamas. Vahel tundub, nagu oleks need portreed juba ette valmis maalitud. Minul tuli nad vaid tuua reaalsusesse, ka teistele nähtavaks,» on kunstnikul tööde üle hea meel. «Usklikuna tunnen teatud erilist tuge Jumalale kuuluvaid inimesi maalides. Maalimise protsess on otsekui kantud nähtamatu jõu toest.»

Jumala sulase maalimine

«Kindlasti on palju abi olnud sellest, et olen juba nii mitmeid peapiiskoppe maalinud,» täheldab Aapo Pukk Rahamäe portree valmimise kohta. Koos konsistooriumiga valiti fotode seast põhilist, mille järgi maalida, kuid otsuse tegemise õigus jäeti siiski kunstnikule. «Fotosid oli palju. Näo maalimiseks valisin neist ühe. Järgin sellises olukorras oma sisetunnet, mis on ajaproovile vastu pidanud. Ehk teisisõnu öeldes, esimesel kohtumisel teen oma valiku ja siis jätan asja mõneks ajaks seisma.
Mõte aga töötab edasi ja juhib mind maalimise alustamise hetkeks õige materjalini. Naudin alati seda seisundit, kui maal on jõudnud nii kaugele, et teda võib kõnetada ja portreteeritava iseloomuga dialoogi pidada. Püüan siis jõuda selgusele, millised on need viimsed koondjooned, mida ka teistele vaatajatele esimeseks kohtumiseks esitada. Teised ja kolmandad meeleolu kihid tulevad välja mitmete portreega silmitsi seismiste hetkede läbi.»
Aapo Pukk sai aastal 2007 Ameerikas kaks väärikat autasu – First Honor Award ning Best Portfolio Winner. Kunstnik on tunnustuse eest tänulik ning õnnelik, et portreekunst on täis elujõudu ja et tema saab olla osa sellest. «Mu käekiri on järelikult arusaadav ja loetav mitte ainult Eestis, vaid ka maailma portreekunsti eriala kitsas professionaalide ringis. Ühtlasi see ka kergitab Eesti kunsti kõrgemale maailma kunsti seas.»
Autasude kätteandmisele eelmise aasta maikuus Washington DC-s järgnes pool aastat hiljem Puki demonstratsioon – portreteerimine Ameerika portreekunsti ühingus California Kunstiinstituudis. Eelmise aasta tippsündmusena nimetab Pukk veel Ameerika lääneranniku Eesti päevi augustikuus, kus ta näitas Eesti maastikke.

Keset maailma kunstipärleid

Kahjuks ei saa kunstnik ise piiskop Rahamägi maali pidulikule avamisele tulla. «Tööasjad hoiavad siin kinni. Küll aga olen Eestis 20. märtsist 5. aprillini. Siis tulen kindlasti taas vaatama kogu galeriid. Ootan seda põnevusega,» märgib Pukk, kes on koos perega Eesti talviste lörtsiilmade eest pagenud Ameerikasse California osariiki, elab ja õpetab juba mõnda aega Los Angelese külje all kohalikus kunstikeskuses.
«Sel talvel on käsil portreeklass: portree läbi erinevate tehnikate. Loomulikult on igapäevane leib laual tänu tellimusportreede maalimisele. Vapustav on tunda end osana suurest maailmast, kus võid leida samu mõtteviise mis Eestis. Kuid võid leida ka midagi hoopis uut ja senimõeldamatut. Maailma kunstipärlid vaatavad vastu suurepärastes kogudes Paul Getty muuseumis, National Portrait Gallery’s, Los Angeles County Museum of Art’is jne.
Tunnen kuidagi kindlat jalgealust, kui näen küpse realistliku kunsti võidukäiku. See uus realism on näinud modernismi ja postmodernismi ning samuti impressionismi, rääkimata kõikidest muudest suundumustest.»
Samuti naudib Pukk Ameerikas olles, et saab maalida väga erinevast rahvusest inimesi. «Minu kui portretisti loomingusse on Ameerika andnud värskust ja sõltumatust. Tunnen end siin selgemana kui kunagi varem. Saan aru oma suundumustest. Ameerika on suur ja mitmekesine ning endale otsavaatamine on täpsem, sest tahad end määratleda ja selle väga täpse iseenese üles leida. Tundub, et olen seda leidmas.»

Merje Mänd 

Piiskop H. B. Rahamägi portreemaali jaoks on annetatud (seisuga 21.01.08) 8300 krooni ning vajalikust summast on puudu veel 22 700 krooni. Annetusi oodatakse EELK Konsistooriumi kontole 10052030734009 Ühispangas või 221002160604 Hansapangas, lisada tuleb märksõna «Piiskoppide portreed» ja nimi, kelle portree jaoks annetus läheb.

Piiskop Hugo Bernhard Rahamägi 

Hugo Bernhard Rahamägi võimed leidsid enne tema piiskopiks valimist rakendust haridusministrina (aastatel 1924–1925). 21. märtsil 1924 omandas ta ühe esimese eestlasena Tartu ülikooli usuteaduskonnas dr. theol. kraadi.
Rahamägi oli kõrgeima kvalifikatsiooniga vaimulik ja usuteadlane, kelle Eesti kirikuõpetajad ja koguduste saadikud 19. juunil 1934 valisid uueks EELK piiskopiks surma läbi lahkunud Jakob Kuke asemele. Sama aasta 16. septembril õnnistati 48aastane piiskop Rahamägi Tallinna Toomkirikus ametisse.
Ning kuigi tema ametiaeg polnud pikk ja 1939. aastal oli suurte võimete ja teenetega piiskop Rahamägi riigivõimude survel sunnitud ametist lahkuma, pühendus ta oma tööle väsimatu hoolega ning kirikut ja rahvast armastava südamega. Tema ametiaega on nimetatud aktiivseimaks perioodiks EELK kõigil tööaladel. Ülikool andis hea ettevalmistusega noori, keda H. B. Rahamägi ordineeris Toomkirikus ja saatis kogudustesse või usuõpetajateks. Üldine poolehoid ja usaldus saatis piiskoppi tema vaevanõudvas ametis. 1923. aastal asutas ta ajalehe Eesti Kirik.
Kommunistid vangistasid 1941. aastal kauaaegse Tartu ülikooli süstemaatilise usuteaduse professori ja ametist kõrvaldatud EELK piiskopi ning saatsid Siberisse, kus ta puhkab nimetus hauas.