Põltsamaa Niguliste kiriku aknad on vitraažiehtes

Kolmainupüha peajumalateenistusel pühitses peapiiskop Andres Põder Põltsamaa Niguliste kiriku kooriruumi kaks vitraaž­akent, mille autoriks on kunstnik Dolores Hoffmann.

Ilm, mis pühapäevaseid kirikulisi Põltsamaal tervitas, oli tujukalt vaheldusrikas. Tõhusad vihmasagarad vaheldusid päikesepaistega, mis jumalateenistuse sujudes ka domineerima jäi. Kirikulisi, kes soovisid oma silmaga näha kauaigatsetud vitraažakende oma kohale jõudmist, oli aga kordades enam kui tavapühapäeval. 
Kolmainupüha jutluses peatus peapiiskop inimeste panustajarollil koguduslikus elus. Igaüks meist saab oma osa anda koguduse hüvanguks, kinnitas kirikupea, illustreerides oma väidet äsja enda poolt pühitsetud vitraažakende näitega. Värvilistest klaasidest kokkuseatud piltakende valmimine sai võimalikuks tänu suuremeelselt tehtud rahalistele annetustele Põltsamaa kogudusele lähedalseisvatelt inimestelt. Lahke, südamest tulev annetus on konkreetsest rahasummast palju suurem ja tähendusrikkam.
Teenistusele järgnes koguduse õpetaja Markus Haameri sõnavõtt, kus ta tänas kõiki, kellel roll vitraažide valmimisel. Samuti tutvustas ta akende saamislugu. Juba kiriku taastajal praost Herbert Kuurmel olnud 1952. a soov katta altarist kahel pool sügavas müürisüvendis asetsevad aknad värviliste vitraažidega, aga ajad olid karmid ja seda piskut, mis kirikukassasse toona laekus, tuli kasutada pakilisemate asjatoimetuste õienduseks.
«Aga nüüd, mil praktilised tööd tehtud – korrastatud katust, põrandat, elektrisüsteemi, orelit, aknaid ja värvitud torn –, on igati õigustatud teha teoks poole sajandi tagune unistus katta kooriruumi aknad värviliste vitraažidega,» selgitab õp Haamer Eesti Kirikule.
«See töö Põtsamaa Niguliste akendega oli mulle professionaalseks väljakutseks ning emotsionaalset elamust pakkuvaks,» tunnistab kunstnik Dolores Hoffmann telefoniintervjuus. Kahjuks ei saanud kunstnik tervislikel põhjustel ise pühapäeval Põltsamaale sõita. Ta kirjeldab dialoogi kogudusega, vitraaži tellijaga, enne oma mõtete visandamist.
«Mulle oli oluliseks saada viide, millist teemat põltsamaalane ise minult ootab, milline narratiiv teda armulauale minnes kõnetaks,» selgitab ta. Jutuajamistest õp Haameriga, kes kunstniku palve kogudusele kantsliteadetes oli edastanud, tuli esile motiiv ingliga. Sellest sündis Vana Testamendi aken, kus aja voolavust kujutatakse DNA-spiraalina ning läbi erinevate Piibli kirjakohtade on läbivaks tegelaseks ingel kui sõnumi vahendaja.
Uue Testamendi teemalise akna puhul kajastatakse Jeesuse tegemisi maisel rännakul. Jeesust käsitletakse Jumala annina ja tähendamissõnu pildile tuues antakse kirikulisele viiteid, kuidas Jumal oma andi inimese peal on teostanud. Kunstniku ideid aitas realiseerida meistrite kolmik Joosep Niitväli, Artur Palu ja Aleksei Bruk.
«Andsime Dolores Hoffmannile suure vabaduse leida paremad lahendused ning nüüd saan kinnitada, et see usaldus on ennast igati ära tasunud,» kinnitab õp Haamer, kelle hinnangul pakuvad Põltsamaa äsja pühitsetud vitraažaknad kirikulisele jõudsat tuge piiblilugudesse ja iseenesesse süüvimiseks.
Liina Raudvassar