Piirid on lahti!

Valga misjonipäevad on kätte jõudnud ja üritused täies hoos. Möödunud pühapäeval peeti Jaani kirikus linna erinevate kristlike koguduste ühine jumalateenistus. Iga nädalapäeva õhtul võõrustavad usukaaslasi ja kõiki huvilisi kogudused järgemööda oma palve- ja pühakodades.
Kõige suurem ja tähtsam päev on veel ees.
Laupäeval on Valga kultuuri- ja huvialakeskus terve päeva täielikult kohalike koguduste päralt. Tegevust leidub nii lastele kui noortele, keskealistele ja vanematele – kõigile, kelle südames on soov kuulutada Kristust ja kes teda tahavad otsida. Kirikulaadal pakutakse teavet ligi kahekümne kristliku asutuse ja ühenduse tegevusest, osta võib käsitööd ja kristlikku kirjandust. Koguduste perenaised kostitavad külalisi sooja lõuna ja kohviga.
Rahva ette astuvad Linnamuusikud ja vennad Johansonid, Misjonikoor ja Malle Pärn. Head sõnumit kuulutavad kohalike koguduste vaimulikud ja peapiiskop, misjonärid Eestist, Soomest, Venemaalt ja Keeniast. Päeva lõpetab muusikal «Nunnad hoos» Valga näitetrupi ja segakoori esituses.
Pärast pühapäevahommikusi jumalateenistusi kogunevad korraldajad veel ühisesse lõunalauda, et sealt siirduda katoliku kirikusse kuulama-vaatama «Heroodese mängu» vene vanamuusikaansambli Sirin esituses. Kõiki esinejaid ei jõuagi üles lugeda, nagu ka mitte üritusi, mis selle nädala jooksul piirilinna pühakodades, koolides ja kultuuriasutustes aset leiavad. Nii suur ettevõtmine poleks mingil juhul saanud teoks ilma kohalike koguduste ja kaugemalt pärit korraldajate ning esinejate järjekindla koostööta.
Piiride avanemine ja koostöö on meie misjonipäevade märksõnadeks. Riigipiiri avanemine on Valga rahval väga värskelt meeles. Möödunud aasta lõpust saati on kõik tänavad ja jalgrajad kahe riigi piiril asuvas linnas taas avatud. Sellest üsna värskest, kõiki küll rõõmustavast, kuid vahel ka üllatusi tekitavast olukorrast meie linna elus saidki misjonipäevad oma pealkirja.
Meie sooviks oli selle poliitilise tõkke kadumise kogemust pakkuda võrdpildina kristlaste ja kiriku olukorrast maailmas. See on meie kuulutuse ja koguduste tegevuse kontekst praegusel ajal. Paljud takistused Kristuse kuulutamisel on paisatud põrmu.
Kuulasin ja vaatasin just enne nende ridade kirjutama hakkamist misjonipäevade avajumalateenistuse salvestust veebilehe vahendusel oma sülearvutist. Valga Betaania baptistikoguduse pastor Üllas Linder meenutas oma kõnes aegu, mil ühe väikese, telefoniposti külge riputatud kuulutuse pärast tuli tal aru anda rajooni täitevkomitees. Seesama mälestuskild on nüüd jäädvustatud veebilehele ja kättesaadav kõigile huvilistele üle kogu maailma. Tee heale sõnumile on avatud, piirid on lahti.
Muutunud olukord tähendab aga ka muutunud ülesandeid ja väljakutseid kogudustele ja kuulutajatele. Neist kõige suurem on minu arust väljakutse koostööks avatud ühiskonnas. Kogudustel tuleb üksteist üles leida ja õppida üheskoos tegutsema.
Kirikute vajadus kaitsta end usuvaenajate vastu on vahetunud vajadusega üksteist tunda, üksteiselt õppida ning üheskoos tegutsemist harjutada. Tegelikult pole selles midagi täiesti uut ja enneolematut.
Juba rohkem kui saja aasta eest said võõrastele maadele siirdunud misjonärid kaugetel maadel misjonitööd tehes kokku oma usukaaslastest kaasmaalastega, kellega nad seni olid erinevatesse kirikutesse kuulumise tõttu olnud otsekui läbipaistvate, kuid läbipääsmatute vaheseintega eraldatud. Oikumeeniline liikumine sündis väga praktilisest vajadusest koostöö järele misjoniväljal. Võõristamise, süüdistamise ja kadestamise raske koorem tuli minetada uute eesmärkide saavutamise nimel.
Meiegi seisame nüüd sama ülesande ees. Me kuuleme palju räägitavat koguduste nõrkustest, varude nappusest ning inimeste puudusest. Kõiki neid hädasid aitab oluliselt leevendada kristlaste koostöö. Teistsuguste kommetega, meist erinevate naaberkoguduste liikmetega on võimalik üheskoos midagi ette võtta neid lähedalt tundma õppides ja üheskoos tegutsemist harjutades. Kaitse- ning kindlustusseisundist on vaja ümber harjuda ühisele tegutsemisele. See saab kristlaste hulgas võimalikuks tänu andeksandmisele ning lepitusele Jumala ja inimeste vahel. Mida oleme võinud ise vastu võtta, seda suudame ka teistele jagada.
Misjonipäevad ja neile eelnenud aastapikkune ettevalmistusprotsess on Valga kristlastele andnud suurepärase võimaluse õlg õla kõrval töötades üksteist tundma õppida ning üheskoos tegutsemist harjutada. Juba praegu võime öelda, et oleme «kasudega kaubelnud». See kasu on tekkinud ja kasvanud igakuistel koosolekutel, kuhu on mahtunud nii teoloogilisi arutlusi kui praktiliste asjade korraldamist.
Võõristus ja umbusk kaovad, kui inimesed on mõnda aega üksteise lähedal, vahetavad mõtteid ja teevad midagi koos. Kristlik jumalateenistus on oma olemuselt koostöö, liturgia. Selle kohta kehtib ka meie ajal Jeesuse tõotus «kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel» (Mt 18:20).

Heino Nurk,
õpetaja