Peterburi Jaani kiriku ajalugu sai raamatusse

Tallinnas Jaan Poska majas Kadriorus esitleti kakskeelset raamatut «Eesti Jaani kirik Peterburis» ja eesti soost Peterburi muusikute Rein ja Peeter Laulu heliplaati.
Eesti- ja venekeelse rohkete ajalooliste ja tänapäevaste fotodega varustatud raamatu autor on Veronika Mahtina. Raamat annab hea ülevaate Peterburi eesti koguduse kujunemisloost 18. sajandi lõpust, mil õpetaja Jeremias Ludwiga Hoffmann sai 1787. aastal Vene riigivõimult loa kuulutada Peterburis elavatele eestlastele ristiusku nende emakeeles, kuni tänapäevani, Jaani kiriku renoveerimistööde alguseni.
Jaani kogudus loodi 1842. aastal ja koguduse hoone õnnistati 16. mail 1843. Peterburi Jaani kirik on õnnistatud 27. novembril 1860. aastal ja suleti 1930. aastate alguses. 1995. aastal registreeriti EELK Peterburi Jaani kogudus ja Jaani kirik anti kogudusele tasuta tähtajatuks kasutamiseks 1997. aastal. 1999 loodi Jaani kiriku fond, renoveerimistöödega alustati tänavu märtsis. Ennistustööd tahetakse valmis saada 2010. aasta novembriks, kiriku 150. sünnipäevaks.
Eesti luteri kogudus on etendanud tähtsat osa Peterburis elanud eestlaste elus. Pühakoda täitis oma missiooni nii revolutsioonieelsel perioodil kui ka sõjaeelsetel aastatel. «Jaani koguduse ja kiriku taastamine on tänase eesti diasporaa üks olulisemaid ülesandeid. Loodame, et käesolev teos saab üheks «müürikiviks» Peterburi eesti Jaani kiriku taastamise töös,» loeme eessõnast.
Peterburi eesti kogudust on teeninud 26 vaimulikku, neist kaheksa koguduse taastamisest alates, praegune koguduseõpetaja on kord kuus Venemaal käiv Enn Salveste.
Sama raamatu esitlus toimus nädal varem ka Peterburis. Toimetuskolleegiumi kuuluvad Jüri ja Aet Trei, Külli Sulg, Jaak Viller ja Indrek Kiverik.
Teos nägi ilmavalgust tänu Peterburi Jaani Kiriku Fondi ja rahvuskaaslaste programmi nõukogu kaasabile. Raamat on heaks lugemiseks kõigile neile, kel südames eestlaste elu Venemaal ja tänasel päeval uhke kiriku, mille pastoriks oli 21 aastat eesti rahva suurmees Jakob Hurt, taastamine eestlaste keskusena.

Tiiu Pikkur