Pastoraalseminar enne ordinatsiooni

Hõimurahvaste päeva tähistamisel räägiti väikerahvaste keele ja kultuuri säilitamise vajalikkusest. Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru kutsub osalema 26. oktoobril Viimsi Püha Jaakobi kirikus toimuval misjonikonverentsil. Konverentsi ettekannetes käsitletakse misjoni aktuaalseid küsimusi, mis puudutavad meie kiriku tänast ja homset päeva.
Misjonikeskus on ustavate ja tublide kaastöötajatega juba aastaid tegutsedes püüdnud inimestele tutvustada neid võimalusi, mis meie ühiskonnas on viimastel aastatel avanenud, et kristlik sõnum võiks jõuda tõhusalt kuulajateni. Et sellest saaksime kõik leevendust, toetust ja rahu üha ärevamaks muutuvas maailmas. Seega soovin konverentsile kordaminekut ja viljakat kaasamõtlemist.
Võimekusest ja valmisolekust räägime kiriklikel kokkusaamistel üsna sageli. Hea oli interneti vahendusel kaasa mõtelda kirikute nõukogu ja justiitsministeeriumi koostöös korraldatud konverentsile parlamendihoones või osaleda Tallinna Toomkoolile pühendatud konverentsil „Kool ja kirik käsikäes – Toomkool 700“. Taolised mõttevahetused annavad lootust, et oleme jätkuvalt teel ja meie kõrval on armastavad kaaslased, kristlikku haridust püüdev noorsugu.
Kirik on ikka märganud ja tunnustanud oma ustavaid liikmeid ning tänanud neid pühendumuse ja valmisoleku eest. Kui vaid mainida äsja Maarja medali saanud prof Kalle Kasemaad või aasta juhatuseesimeheks valitud Raivo Ermi. Oma töö ja tegemisega on nad õigustanud austust ja meelespidamist. Suur tänu selle eest! Kuid märkama peame ka neid olukordi, kus kodukirik on hooletusse jäetud või hoopis unustatud. Kuidas sellises mahajäetuses teenida? Vajavad ju ka sellised paigad vaimulikku hoolt ja sealsed inimesed Jumala armu ning õnnistust.
Pastoraalseminaris on preestri- ja diakonikandidaadid pidanud mõtlema reaalsele koguduseelule ja võimalustele, mis pärast ordinatsiooni neid ees ootavad. Kindlasti on rõõmu ja omajagu põnevustki, kui minnakse uude kohta, kus õpitakse tundma kohalikke inimesi, läheduses paiknevat kooli, haiglat, omavalitsust. Muidugi kui neid on.
Haridusassessor Marko Tiitus on septembrikuu juhtkirjas andnud asjaliku ja põhjaliku ülevaate vaimulike ettevalmistamise põhimõtetest. Võime olla rõõmsad ja tänulikud, et sellel sügisel on pastoraalseminari õppesse võetud kolm preestrikandidaati ja kuus diakonikandidaati. Pastoraalseminari poolt täname kõiki seniste ja ka tulevikus tehtavate eestpalvete eest. On hea, et koguduseliikmed teadvustavad endile, millise pühendumise, motivatsiooni, hoole ja armastuse laenguga asuvad teele need, kes panevad käe adra külge, asudes põllule külvama. Tehes seda sageli perekonna arvelt või tulusamast ametist loobumise hinnaga. Uute võimalustega kaasneb ka suurem vastutus.
Lisaks teoloogilistele teadmistele on koguduse teenimisel vaja teisigi oskusi. Õppemahu ja ajanappuse tõttu ei ole võimalik neid omandada usuteaduse instituudis või usuteaduskonnas Tartu ülikoolis. Oleme seega pidanud vajalikuks teoloogilistele distsipliinidele lisaks teatud määral tutvustada ja harjutada ka kõnetehnikat, lauluoskust, käsitleda riiklikku ja kiriklikku seadusandlust, tutvuda algteadmistega majandusest, väärtustanud kuulamist ja vaikust jne. Kõige viljakam oleks muidugi teemasid puudutada individuaalselt. Vaimuliku ameti kandidaadid on ju erineva ettevalmistuse ja kogemusega.
Kuid kõigeks selleks ei piisa etteantud ajast ega nappidest vahenditest. Põhiline osa on ikkagi kodune individuaalne töö. Seega loodame, et igale kandidaadile määratud juhendaja praktikakoguduses, mentor ja kohalik praost aitavad vajaminevat täiendada ning toeks olla. Koguduseliikmete lähedus, osavõtlik suhtumine vaimuliku rõõmudesse ja muredesse on äärmiselt oluline.
Hoidkem siis neid ja palvetagem nende eest, kes järgivad Issanda kutset ning asuvad kord kirikus vaimulikuna teenima. Nii on meil lootust, et pühakoja uksed on ka tulevikus avatud, küünlad altaril põlemas, jumalateenistused ja talitused peetud, lapsed, noored, isad ja emad, vanavanemad, kodud ja külad kristlikult hoitud. Selleks palugem Jumala õnnistust.

 

 

 
 

Einar Soone,
emeriitpiiskop