Paremad ajad Räpinas

Peaingel Miikaeli nimele pühitsetud Räpina kiriku rahval seisavad ees tegusad päevad ja suured väljakutsed.
Mihklipäeval, 29. septembril kell 18 peetakse Räpinas templipüha. Sel aastal on see erakordne – 20 aastat tagasi käis koguduses leeris 187 inimest.

Suurpäev kirikus
Õpetaja Urmas Nagel peab 1989. aastat äärmiselt tähelepanuväärseks. Toonastest leerilastest on suures osas välja kasvanud koguduse praegune aktiiv, aga samuti suur hulk neid, kelle side kogudusega on olnud lõtv. «See on kindlasti koht tänuks, palveks ja järelemõtlemiseks,» tõdeb vaimulik ning lisab, et mingisuguseid n-ö aastapäevaleere ta kuidagi eriliselt tähistada siiski rohkem ei kavatse. Küll saab aga klassitsistlikus stiilis kirikuhoone juba järgmisel aastal 225aastaseks ning sel puhul on plaanis hulk ettevõtmisi.

Koguduse tänane nägu
«Räpina kogudus on olnud läbi aegade aktiivne,» tõdeb Urmas Nagel. «Ilma suurepäraselt toimiva juhatuseta, ilma meeskonnata ei teeks ma kirikus kuigi palju ära.»
Ühiselt on juba aastaid kirjutatud rahataotlusprojekte, ikka nii 4–5 aasta kohta. Koguduse nõukogu valimistel osaleb tavaliselt üle saja inimese, mis näitab, et koguduse liikmed on tegemistest ja esindatusest huvitatud.
Teist perioodi on juhatuse esimeheks Vello Kasearu, meeskonnatöös oluliste tegijatena tulevad vaimulikul kõigepealt meelde veel Karmen Nurme, Tiia Oras, Maarika Loodus.
Teenistustel on abis 12 kirikuvanemat, kes endid poole aasta kaupa graafiku alusel ametisse seavad; kes saab, tuleb ka ametitalitustele appi. Kirikuvanematest auväärseim on 87aastane Hans Raudsepp ja noorim 41aastane Alar Avarmaa. Kõik teevad oma tööd vabatahtlikuna.
Lisaks nimetab Nagel meeskonna osaks ka 18-liikmelist hooldekodu kollektiivi, kes küll tegutseb iseseisva asutusena, kuid mitte kirikust ja kogudusest lahus.

Pastoraadis ootavad suured tööd
Viimasel ajal on silma hakanud, et mitmed EELK maapiirkondade kogudused on näinud kõvasti vaeva, kirjutanud projekte ja saanud oma rahataotlustele ka positiivse vastuse. Üks vaevanägijast rõõmustaja on Räpina kogudus.
PRIA-lt taotleti Leader-meetme raames toetust aasta algul ning saadi pastoraadi remondiks kogu küsitud summa – 800 000 krooni. Vastavalt kehtivale korrale tuleb 10% suurune osa ise tasuda ning kogudus leidis selle võimaliku olevat.
Saadud rahaga tahetakse vahetada kauni hoone katus, uksed ja aknad ning teha ka fassaaditöid. Sisetööd jäävad hilisemasse aega ning väljavahetamist ootavad küttesüsteem ja veevärk, kuid need vajavad uut projekti.
Räpina koguduse pastoraat, mis oma hiilguses juba üle järve kätte paistab, kuulus kogu nõukogude aja vene koolile ning maja külge ehitati teine telliskividest hoone.
.
Retriidi ja lastetöö maja
Praegu seisab seegi tühjana ning vald on maja ka kogudusele pakkunud. Ideaalis võiks see saada hooldekodule, kuid hetkeseisu arvestades pole renoveerimiseks raha kusagilt loota ning töödega alustatakse vanas pastoraadis.
Räpina kogudus näeb oma suundumust jätkuvalt diakoonia vallas. Käima on saadud hästi toimiv hooldekodu ja päevakeskus.
Et pakkuda hingekosutust ja enda kogumise võimalust ka teistele, tahetakse Räpina vanasse pastoraati luua omanäoline retriidikeskus.
Retriit pakub võimaluse tagasitõmbumiseks argipäevarutiinist ja -miljööst, vaikusekogemust eneseuurimiseks ja kohtumiseks Jumalaga. Tegemist on vaimulike harjutustega, vaimse kogumisega. Õpetaja Urmas Nagel, kes taolisi kogunemisi juba aastaid korraldanud, tõdeb, et see on olnud tulijaile vajalik.
Tulevikus tahetakse pastoraadihoones korraldada kogunemisi, mille rõhuasetus oleks vaimulikest harjutustest kuni kunstiteraapiani. Rühmad on optimaalselt ligi 12-liikmelised ja tulijaile loodetakse välja ehitada ka toad ööbimiseks. Pastoraati tulevad ruumid lastetöö jaoks, samuti ligi 80kohaline saal.
«Olen märganud, et kui kohapeal on olemas inimesed, kel on oma visioon, siis on võimalik ka ideed teoks teha. Niimoodi sammhaaval – kõigepealt inimesed, ideed… ja siis alles majad koos kõige muuga,» sõnab koguduse õpetaja.

Mari Paenurm

Räpina koguduse pastoraat
Valmis 1830ndatel ja oli kirikuõpetaja eluasemeks vabariigi esimese iseseisvusaja lõpuni.
Pärast sõda tegutses eestikeelse põhikoolina, 1950ndatest venekeelse põhikoolina. Pastoraadi külge ehitati ka teine hoone.
Kogudusele tagastati 2001. aastal. Majas toimuvad pühapäevakooli tunnid.
Hoone renoveeritakse ning kujundatakse retriidi ja lastetöö keskuseks.