Palvetagem

Lk 18:9–14
Vaevalt, et tänapäeval keegi meist variser olla tahab või ongi. Variserlikult elada, mõtelda, palvetada on mõttetu, see ei vii kusagile. Tölnergi ei tasu olla.
Tänapäeval peaksime olema tänapäeva inimesed: lihtsad, ausad, head. Vähemalt seda tahtma ja selle poole püüdma. Palvetadeski.
Palvetada on kõigil vaja. Nii sellel, kes ei mäleta, mitu miljonit tal raha on, kui ka sellel, kes omakorda ei mäleta, millal ta viimati kõhu korralikult täis sai süüa.
Inimene ütleb: «Aeg läheb mööda.» Aga aeg ütleb omakorda: «Inimene läheb mööda.» Palve on selles möödaminekus kompassiks. Aga ka päästevestiks või päästerõngaks.
Seda tegi tölner õigesti, et alandas end Jumala ees. Jeesus ju kinnitab, et kes end alandab, seda ülendatakse. Palve peabki olema alandlik nagu palvetaja isegi. Siis ülendatakse nii palve kui ka palvetaja.
Kuidas õpetas Jeesus meid palvetama? Ta ütles: tehke seda minu nimel. See on väga tähtis ja määrav õpetus. Kandkem seda alati meeles ja toimigem taoliselt – palvetame alati Jeesuse nimel. Ka kõige pühamat palvet alustagem sõnadega: «Jeesuse nimel me palume…»
Ja siis edasi: «Meie Isa, kes Sa oled taevas…»
Palve ei tohi tulla n-ö moka otsast, vaid südamest. Palve ei ole mitte mingi sõnade rodu, vaid meie kõnelus elava Jumalaga, lunastaja Jeesus Kristusega.
Ei ole vaja suuri sõnu. Ei ole vaja pikki tiraade. Lihtsus, selgus, puhtsüdamlikkus määravad palve väärtuse. Palves peavad sõnad ja mõtted, mõtted ja sõnad olema ühtsed. Mitte nii, et palvesõnades sosistame üht, kuid mõtted uitavad mujal ringi. Näiteks ütleme palves: meie igapäevast leiba anna meile tänapäev; aga mõttes: oi, ma unustasin linnas käies leiva ostmata. Mis nüüd küll saab?
On selgemast selgem, et selline palve ei jõua pärale. On selge, et sedaviisi hakitult ei tohi ja ei ole vaja palvetada.
Palvetada võib igal pool. Mõnikord ongi vaja palvetada just igal pool. Ent kõige parem on palvetada kodus ja kirikus. Parim viis on palvetada käed koos ja põlvili. Kuid palve mõju ei vähenda, kui teeme seda teisiti. Peaasi on ikkagi, et palve tuleks südamest. Et meil on kindel soov ja tahtmine palvetada.
Tavalises tõlgenduses tähendab palve paluda midagi, saada abi, õnnistust. Ärgem abipalve kõrval unustagem tänupalvet. Hea on, kui need palved on koos: tänu- ja abipalve.
Maailm kipub küll olema variserlik. Elu samuti. Kuid meie ärgem olgem. Ärgem olgem variserid elus. Ammugi ärgem olgem variserid palves. Palvel on suur jõud vaid siis, kui see on palve selle sõna kõige paremas mõttes ja kõige õigemas tähenduses.
Palugem alati Jeesuse Kristuse nimel.
Kalev Raave, emeriitõpetaja