Palvest ja vaikusest

„Mul on vaja nii palju teha, et esimesed kolm tundi pean ma palvetama.“ See äratundmine kuulub Martin Lutherile. Teisedki suured usunaised ja -mehed on rõhutanud palvetamise olulisust, ise palju palvetanud ning teistelegi palvekunsti õpetanud.
Mis on palve? Hästi lihtsalt öeldes on palve kahekõne Jumalaga, selline usalduslik ja tõsine kahekõne, kus vestlejad on osaduses teineteisega. Millest inimese jutt koosneb? Inimene tänab ja palub, kiidab ja laidab, jagab oma teadmisi, kogemusi ja tundeid ning muidugi räägib niisama tühja ka. „Mis on lumi? Vatitükid Jumala kõrvades. Milleks on Tal nii palju vatti kõrvades? Et pääseda kuulamast, kuidas inimesed Tema nime kurjasti tarvitavad,“ arvab Johannes Anker Larsen. Eks ta ole, Jumalaga oma teadmisi ja tundeid inimesel ju väga jagada vaja ei ole – Jumal teab ja tunneb neid niigi.
Tõsi, inimene ise peaks neid endale ütlema, sest kuidas tema muidu teab, mida mõtleb, kui ei kuule, mida ütleb. Järele jäävad siis tänamine ja palumine, kiitmine ja laitmine. Tavaliselt on need neli ka palvetamises kenasti olemas. Palvetades inimene tänab, palub, kiidab ja – ka laidab Jumalat. Laidab, jagades oma kurba või pahast tunnet Jumalaga ja muidugi tunnistades oma pattu. Reeglina siis aga palub inimene seejärel Jumalalt endale midagi head, näiteks et Jumal teeks tühjaks inimese laituse, kurbuse, pahameele põhjuse.
Tavaarusaama kohaselt peetakse palvet just millegi palumiseks. Palutakse tervist ja elu ja rikkust ja õnne ning kõike muud head ja ilusat. Seda kõike võib paluda, ehkki Jumal neile palvetele alati vastata ei pruugi. Õigupoolest kes teab, palju Jumal selliseid palveid kuulebki. Kui Jumal kõigile sellistele palvetele vastaks, mis siis küll saaks? Palume näituseks rikkust. Seda ainult endale paluda oleks ütlemata isekas, seega palume rikkust ikka kõigile inimestele.
Arvatakse, et maailmas on raha kokku umbes 215 triljoni euro väärtuses, eilse päeva seisuga elas maailmas umbes 7,7 miljardit inimest. Seega jaguks siit igale inimesele pea 28 tuhat eurot – ja siis olekski kõik rikkad? Ja kui maailma kõige rikkam mees, Amazoni asutaja Jeff Bezos saaks Jumalalt ilmutuse jagada laiali oma vara (130 miljardit eurot), saaks sellest igale inimesele kätte umbes 17 raha. Ja lõpuks lahkume ikkagi siit ilmast paljakäsi, nii nagu tulimegi.
Saamapalve tegelikult ongi see kõige kehvemat sorti palve. See näitab ju ometi, et inimene ikka veel himustab midagi. Järelikult pole ta vaba, nagu üks jumalalaps olema peaks. Seepärast ongi palju vägevamad palved kiituse- ja tänupalved. Need vähemasti on puhtad igasugusest himust.
Järelikult kui just midagi paluda, peaks paluma midagi sellist, mis tõeliselt tähtis ja vajalik meie hingeõndsuseks. Näiteks et Jumal annaks ikka meile oma Vaimu nii, et meie oma seespidise inimese poolest rikkaks saaksime, et Jeesus meis ning meie Jeesuses oleksime ning et meis ka armastust pisutki rohkem leiduks.
Palve kui kahekõne Jumalaga tähendab sedagi, et inimesel tuleb võtta aega Jumala kuulamiseks. Kahekõnes nii kuulatakse kui räägitakse ja tegelikult on meie jaoks tunduvalt tähtsam palves kuulata, mida lõpmata suur ja tark Jumal meile räägib, kui ainult ise rääkida ning Jumalat paluda ja anuda ja tänada.
Muidu võib juhtuda, et me ei kuulegi, mida Jumal meile vastata tahab. Kui tahame õigesti Jumala ette minna oma palves, tuleb meil õppida eelkõige kuulama – kuulama iseennast, kuulama teisi enda ümber, kuulama Jumalat. Lihtne seda teha ei ole. Inimene kardab üksijäämist, eriti iseendaga üksijäämist. Inimene kardab ka vaikust ja ümbritseb end müraga. Müra aga ei lase kuulata vaikust ei endas ega Jumalas.
Anthony de Mello sõnul on palvel neli faasi: inimene räägib – Jumal kuulab; Jumal räägib – inimene kuulab; inimene kuulab ja Jumal kuulab; keegi ei räägi, keegi ei kuula – vaikus …
Paulus palub oma kuuljatel ka tema ja ta sõprade eest palvetada. Seega saame siit veel ühe palve – eestpalve. Siis inimene palub seda osadust Jumalaga teistele inimestele, palub Jumalat kellegi teise pärast, kiidab Jumalat teise inimese olemiste-tegemiste pärast, saab kasvõi hetkeks lahti iseenda peale mõtlemise mürast.
Palve on üks kummastav side, mis ühendab ristiinimese nii Jeesuse kui teiste kristlastega ja teeb, et inimene armastusega hakkab suhtuma kõigesse temast väljas ja kõigesse tema sees ka siis, kui tal selles maailmas on ahastust. Ja kui inimesel on iseenda asemel Jeesus südames ja ligimesearmastuse kalju jalge all, siis ta seisab Jumala palge ees. Annaks siis Jumal ometi meile seda väge, mille läbi ära võiksime mõistatada armastuse laiuse ja pikkuse ja kõrguse ja sügavuse!
Aamen.

 

 

 

 

Allan Kährik,
Paistu koguduse õpetaja