Palverännaku tee Santiago de Compostelasse

Illar Hallaste, Ida-Harju praostkonna abipraost, kutsub palverännakule Hispaaniasse. Ja soovitab teekonda alustada koos rühmaga, sest üheskoos on sellist pikka teed käia mõnusam.
Sarnaselt keskajaga on ka tänapäeval palverändurid pidevalt teel paavst Aleksander III poolt pühaks linnaks kuulutatud Santiagosse. Santiago de Compostela on legendaarse keskaegse palverännakutee lõpp-punkt, mille unikaalsust kinnitab UNESCO maailmapärandite nimekirja kandmine.

Teekond
Santiago de Compostelasse, linna, kuhu on maetud apostel Jaakobus, saabus 2007. aastal 114 026 inimest. 82,4% palverändajatest kõnnib jalgsi ja 27% saabub rattaga. Hobusel tuleb vaid 0,3%. Enamik palveränduritest (59%) on mehed. Vanuse poolest jagunevad palverändurid suhteliselt ühtlaselt: umbes 10% on alla 18aastased ja ligi 6% üle 66 aasta vanad. Suurem osa palveränduritest on hispaanlased (48,5%), ülejäänute seas domineerivad sakslased, itaallased ja prantslased. Eestlased on rahvuste arvestuses alles 33. kohal (2007. a sai palveränduri tunnistuse 107 Eesti palverändurit).
Prantsuse teed, mida kutsutakse ka Püha Jaakobuse või  Napoleoni teeks, läbis 2007. a 81% kõigist palveränduritest ning sellel teel on seetõttu ka parim tähistus ja infrastruktuur hospiitside näol. Rännaku alguspunkt on Prantsusmaal asuv Saint-Jean-Pied-de-Port, kuid juba esimesel päeval ületatakse Pürenee mägedes Prantsusmaa-Hispaania piir ning tee jätkub Hispaanias.
Hispaanias alustatakse teekonda sageli Roncesvallesi kloostri juurest, millest ühe päeva teekonna kaugusel on Saint-Jean-Pied-de-Port. Matka pikkuseks on 818 km (Roncesvallesist alustades umbes 790 km) ning lõpuks jõutakse Santiago de Compostelasse.
Paljud matkavad sealt edasi 89 km kaugusel Atlandi ookeani ääres asuvasse Finistère’i (finis terrae – maailma lõpp). See paik oli kogu teadaoleva maismaa lõpuks antiikajast kuni Kolumbuseni.

Apostel Jaakobus
Nimi Santiago tuleneb apostel Jaakobuse nimest, kes rändas jumalasõna kuulutamise eesmärgil sellesse kaugesse Loode-Hispaania ossa.
Pärast Palestiinasse naasmist lasi kuningas Herodes Agrippa ta aastal 44 vangi võtta ning Jaakobus piinati surnuks. Kuningas keelas tema matmise, kuid ööpimeduses varastasid Jaakobuse jüngrid ta surnukeha ja viisid selle marmorsarkofaagis väikesele laevale. Merehoovus juhtis laeva Hispaania rannikule Iria Flavia (tänane Padrón) linna lähedal. Siin maeti apostli keha salajasse kohta keset metsa.
Sajandeid hiljem, 813. aastal, käis erak Pelayo metsas ringi, kui järsku nägi ühe koha peal heledat valgust. Selle valguse tõttu hakati paika kutsuma ladina keeles Campus Stellae’ks (tähe tasandik), millest hiljem kujunes nimi Compostela.
Piiskop Teodomiro, kuuldes sellest juhtumist, algatas juurdluse, mille tulemusena leiti apostli haud üles. Kuningas Alfons II kuulutas apostel Jaakobuse oma valduste kaitsepühakuks ja lasi haua kohale kabeli ehitada. Räägitakse, et pärast seda tegi kaitsepühak mitu imet ning uskumuste kohaselt võitles ta isegi kuningas Ramiro I kõrval otsustavas lahingus mauride vastu.

Püha linn
Üha enam palverändureid hakkas rändama Santiagosse ja algsest kabelist sai peagi katedraal uuele asulale, Santiago de Compostelale.
12. ja 13. sajandil oli linn oma võimu tipul ning paavst Aleksander III kuulutas selle pühaks linnaks, nagu olid Rooma ja Jeruusalemm. Paavst Calixtus II kuulutas 1122. aasta pühaks aastaks ja kinnitas, et palverändurid, kes tulevad Santiagosse pühal aastal, saavad puhtaks kõigist oma patukaristustest.
Püha aastat (El Año Santo) tähistatakse igal aastal, mil apostel Jaakobuse päev (25. juuli) langeb pühapäevale. Järgmine püha aasta on 2010 ja seejärel 2021.
Kutsun kaasa
Pühasse linna plaanime sel aastal teha ühise palverännaku 13. augustist 12. septembrini. Reisi maksumus on 11 900 krooni, millest 5000 krooni tuleb tasuda reisile registreerumisel ja ülejäänu hiljemalt 1. juuniks. Kõigi küsimustega palverännaku kohta on võimalik pöörduda allakirjutanu poole tel 503 3611 või e-posti aadressil illar@season.ee.
Kogu palverännaku teekond on tähistatud kollaste nooltega ja sümbolitega, s.t eksimine on peaaegu võimatu. Pea igas tee peale jäävas külas või linnas pakutakse palveränduritele odavat majutust. Ööbimiskohad tunneb ära logo järgi ja neid nimetatakse alberguete’ks. Enamasti on nendes kohtades olemas ka köögid, kus saab ise süüa teha, ning kõikjal WC ja pesemisvõimalus. Tasu ööbimise eest on 2–9 eurot ja see tuleb maksta kohapeal.
Paljudes tee-äärsetes söögikohtades pakutakse 7–10 euro eest mitmekäigulisi lõuna- ja õhtusööke. Säästlikult kulutades on võimalik retk läbi teha kohapealsete väljaminekutega alla 20 euro päevas.
Palverändurid peavad kaasas kandma oma «palveränduri tunnistust» (Credencial del Peregrino). See on isiklik dokument, kuhu igast öömajast kogutakse templeid, mis tõendab palverännakul olemist. Palverännaku sooritamise tunnistuse saamiseks on vaja läbida teest jalgsi (või hobusega) viimased 100 km või jalgrattal viimased 200 km.

Illar Hallaste

Näpunäiteid palverännakule minejale
– Enne reisile asumist kontrolli oma tervislikku seisundit.
– Sõlmi kindlasti reisikindlustus.
– Jalanõud peavad olema vastupidavad, kerged ja piisavalt paksu tallaga, et iga kivi teel talda ei ärritaks.
– Suvisel ajal võta kaasa päikesekreem ja peakate. Ka vihmakeep või muu veekindel riietusese, mis vihma ajal kaitseks sind ja varustust, kulub marjaks ära.
– Võta kaasa vaid hädavajalikud asjad: magamiskott, pesemistarbed, paar komplekti puhtaid riideid, esmaabikomplekt.
– Ligi 1000 aastat on palveränduritel olnud tavaks võtta kodunt kaasa kivi ja kanda seda Cruz de Hierro künkani, millest jääb Santiagoni veel umbes 250 km. Künkal asetatakse kivi risti alla hunnikusse, pannes nii sümboolselt maha kogu oma hingel oleva koorma.