Paljudes kodudes oodatud

Veel mõned minutid enne jumalateenistuse algust leiab Elju kirikust – mõni lillevaas tahab kohendamist, küünal korrastamist või on kuskilt veel tolmu võtta.

Siis jagab ta lauluraamatuid neile, kes ei ole osanud ise võtta. Hilinejatele näitab raamatust kätte koha, kuhu jumalateenistuse järg on jõudnud. Juba kostab tema selge ja kandev hääl tuttavalt kohalt kirikupingis, nii et teistel on julge kaasa laulda. Vahel jõuab ta ka oreli kõrvale rõdule laulma koguduse kooris.
Selline on Harju-Madise koguduse juhatuse esimees Elju Grabbi (fotol), kes tagasihoidlikkusest eelistab ennast võõrastele tutvustada kiriku koristajana. Ma imestan alati, kuidas ta leiab aega, jõudu ja tahtmist täita kõiki arvukaid kutsumusi, mis talle kingitud.
Autot Eljul pole, kuid sellele vaatamata külastab ta rõõmuga koguduseliikmeid, kes kehva tervise või keeruliste liikumisolude tõttu kirikusse ei pääse; kogub liikmeannetusi ja vahendab koguduse uudiseid. Paljudes kodudes on ta oodatud külaline – talle helistatakse ja küsitakse, millal ta tuleb. Kas jalgsi, jalgrattaga või lootes headele inimestele. «Jumal hoiab mind,» ütleb Elju, kui maantee äärde hääletama asub.
Viimastel aastatel on tema kaalukaim kutsumus olnud hoolitseda Harju-Madise koguduse eelmise õpetaja Juta Siiraku eest. Asjatundlikuma hoolduse nimel on ta kavatsenud vajalikke võtteid õppida diakooniahaigla spetsialistide juures. Vahel tunneb ta väsimust, kuid saab  jõudu Jumala sõnast, palvest ja armulauast. Ka Eesti Kiriku lugemine ja ettelugemine eakale õpetajale on kindel osa nädalakavast.
Elju eeskuju ja ennastsalgavus väärib kindlasti järgimist teiste omastehooldajate juures ning mul on hea meel, et Eljule on saanud osaks väärikas tunnustus peapiiskopi poolt: EELK Teeneteristi tunnustusmärk.
Joel Siim