Palju õnne sünnipäevaks, Sirje Kiivit!

Sirje Kiivit pole kunagi olnud tugitoolis istuja.
Ka siis mitte, kui haigused teda murdsid. mõtted keerlesid peas omasoodu, sest tegemist ja muretsemist on olnud ju palju.
Sirje Kiiviti kutsumuseks on töö lastega, sest tema meelest «pedagoogiline töö on kõige ilusam ja huvitavam». Enne kirikutööle pühendumist pidas ta treeneri ametit. «Kiriku jaoks tuli vabadus ootamatult. Kuidas sellises olukorras edasi minna? Püüti taastada eestiaegseid töövorme või üle võtta  välismaist. Teise kultuuri üle hüpata on raske,» mõtiskleb Sirje Kiivit, kes kinnitab, et tema jaoks oli edukas nõukoguliku lastetöö pinnalt jätkamine.
Pühapäevakoolitöö tarvis Tallinna Püha Vaimu kirikus tõlkis ta 1980ndatel Soome õppematerjale, mis päädisid «Leeriõpiku» sarja väljaandmisega, ja kirjutas ka ise tekste lavastustele. Siis tulid integratsioonilaagrid.
Sirje Kiiviti eestvõttel on Saku lähedale rajatud luterliku kiriku noortetöö edendamiseks aasta ringi kasutatav laagripaik Talu. Pikaajaliste laagrikogemustega naine oskab looduse ja Looja suurima loomingu – inimesed – ühes rütmis hingama panna. «Kiriku roll on õpetada inimesi olema õnnelikud,» ütleb ta ja räägib edasi perekonna tähtsusest. «Pärast Jaan Kiiviti surma olen ma end hingelt poolikuna tundnud,» ütleb kuuendat aastat lesepõlve pidav naine.
Päevadele annab sisu töö koduarhiiviga ja jumet lapselaps Jaani (3) hoidmine ajal, kui ema arstiametis kinni on. «Sinna mu jõud läheb,» lisab kolme tütre ema, nelja poisi ja ühe tüdruku vanaema.
Sirje Kiivitit, kes 15. aprillil tähistab 70. sünnipäeva, on Eesti Vabariigi president tunnustanud 2004. aastal Eesti Punase Risti V klassi ordeniga. Samal aastal pälvis ta Soome kiriku noorsootöö aumärgi. EELK tunnustas peapiiskop Jaan Kiiviti abikaasat 2007. a Teeneteristi III järgu ordeniga.
Sirje Semm