Oreliusu triumf*

28. juulist 7. augustini toimub Tallinna XXX rahvusvaheline orelifestival.

Üpris kohe, juba 1980ndate lõpul, alustas Andres Uibo kunstilise juhina suurejooneliselt: lõi piiriüleseid sidemeid orelimaailmaga, esitas kavade koostamisel julgeid kontseptsioone, kujundas feste läbivaid telgi (nt Bruhnsi kantaadid 1997), kaasas kindlapiiriliselt mõttekaaslasiks sobivaid muusikuid ja ansambleid-koore. Need kõik on püsinud tuumikuna tänini ja astusid/astuvad praeguselgi juubelil meie ette. Nüüd, 21. sajandil, kuulub meie orelifoorum maailma kolme suurima analoogi hulka.
Kuna esitajate ring eriti ei varieeru, on see eemalseisjais tekitanudnud mulje seisakust. Jah, mulje muljeks, kuid algaastate keskpärasuste läbivool on lõppenud, esinemiskutse saadetakse raja taha vaid valikuliselt ja ega see valik väga avar ole. Ent eks muusika ise ole ju alati uus (ka elavas korduses) ning kiireid taasesitusi tuleb harva ette. Võib-olla isegi kahjuks, sest, parafraseerides saksa muusikakriitikut Jan Brachmanni, mis on väärtuslik endale ja oma külalistele, ei saa kunagi kohtunud olla.
Tänavu juba kuulsime ja kuuleme veel paljutki, lahtikirjutamine käiks siinkohal üle jõu. Üldiselt kattub ampluaa pea kõigega, mis varabaroki ja esiettekannete vahele mahub. Seda kõigega kokku «üksnes» 38 korral kontsertide kestusega á 0,5 kuni 6,5 tundi (see pikim oli 28.–29. juuli avaüritus «Oreliöö» Nigulistes). Tallinna, Pärnu ja Tartu kõrval hüüdsid/hüüavad oreliviled veel Mustvees, Taageperas jm ning kahel orelireisil Andres Uibo ja Peter van Dijki juhtimisel Lääne- ja Kesk-Eesti kümnes kirikus.
Välisorganistidest on mõistagi kutsututeks taas vanameistrid Hans Gebhard (snd 1929!) Saksamaalt, Peter van Dijk Hollandist ja James David Christie USAst ning Edouard Oganessian Pariisist, samuti Peter van de Velde Antverpenist ja Holger Gehring Lõuna-Saksamaalt. Esmakordselt aga tuleb esinema kuulsa Olivier Latry õpilasi, improvisatsiooniala meister Bap­tiste-Florian Marle-Ouvrard ning Jean
Pierre Leguay Pariisist.
Meie omadest tõusevad mängupulti eesotsas Uibo, Kriguli, Lattiku ning lõpetades Maidre, Kumala ja Trassiga ühtekokku 13 helikunstnikku. Solistideks on Aare Tammesalu (tšello), Mari-Liis Uibo (viiul), Arete Teemets (sopran), Priit Volmer (bariton), Vladimir Miller (bass) ja Ka Bo Chan (kontratenor). Ansamblitest-kooridest teevad kaasa Orthodox Singers (Valeri Petrov), Collegium Musicale (Endrik Ükvärav), Hortus Musicus (Andres Mustonen), RAM (Mikk Üleoja), Klaaspärlimäng (Andres Mustonen) ja Priit Aimla trompetistid.
Rohkem kui pool festivalist sai eilsega läbi. Mis edasi? Me nimetame siinkohal veel üksnes suurtes saalides toimuva. Täna kell 20 algab Nigulistes Bachi gala, sisuks kuus, enamasti Vivaldi kontsertide töötlust, üks teisest ilusam. Esitavad Gehring, Gebhard, Christie, Uibo, Oganessian ja van Dijk.
Homme kl 19 esineb Pärnu Eliisabeti kirikus taas Christie, reedel samas kl 20 mängib aga Jean Pierre Leguay – Messiaeni õpilasi, Pariisi Notre-Dame’i katedraali titulaarorganist ja Dijoni konservatooriumi oreli ja improvisatsiooni emeriitprofessor, helilooja ja auhinnatud improvisaator (olgu tähendatud, et improvisatsioon kui selline allub kindlatele kaanonitele ja Prantsusmaal on antud musitseerimismoodus väga kõrgel järjel). Kontsert on pühendatud Mikael (Mihhail) Tariverdijevi loomingule, samuti improviseerib Leguay nii filmi «Seitseteist kevadist hetke» kui ka publiku antud teemadel.
Samal ajal esineb toomkiriku meister Saueri Regeri-lembeseks peetaval instrumendil ameeriklane. Laupäeval kl 16 alustab oma kava Marle-Ouvrard, kes on samuti nime teinud suurepäraste improvisatsioonidega. Samal õhtul algusega kl 20 kõlavad Tallinna Jaani kirikus «Ave Mariad» läbi aegade, just siin kuuleme eeskätt Vladimir Milleri ja Ka Bo Chani vokaalkunsti. Ning lõpuks pühapäeval kl 16 mängib Hortus Musicus Nigulistes ja kl 20 algab Estonia kontserdisaalis lõppkontsert.
See viimane kujuneb enneolematuks – korraga täidetakse kogu õhtu kahe suurvormi esiettekandega! Esimesena kõlab Peeter Vähi viiulikontsert alapealkirjaga «Valguse ja varju kontsert». Kirjutatud on teos spetsiaalselt Mari-Liis Uibot silmas pidades. Näib, et olemuslikult on tegu üsnagi kirjeldamatute sisekaemustega. Igatahes äratab juba esitaja valik eripäraseid ootusi (kui autor ehk ka tundelisust ei hülga?).
Teiseks uudistööks on Jean-Pierre Leguay (1939) kolmeosaline «Missa Laudamus Te» meeskoorile ja orelile. Saatesõnas toonitab autor, et muusika on «üks rada, mida on heldelt kasutanud Kõigeväelisem, kes meist kõrgemal ja meis enestes on, et meid lähemalt puudutada või tulla meile vastu». Ta usub, et «helilooja on suhtluses loomise jätkumisprotsessiga, sest et muusikahelid on kutsuva Hääle kajad».
Esitajateks niisiis Mari-Liis Uibo ja Klaaspärlimäng ning rahvusmeeskoor ja Piret Aidulo.
Laudate deum in chordis et organo.
Ivalo Randalu

* Tallinna kultuuriameti juhi Aini Härmi väljend.