Õpetaja Jaan Tammsalu: tunne oma inimesi

EELK kogudustes on tööl nii palgalised töötajad kui ka vabatahtlikud töötegijad. Ametinimetuste järgi vaimulikud, sekretärid, raamatupidajad, muusikud jne. Valdkondi, millega inimesed tegelevad, on palju. Ajasime Tallinna Jaani koguduse õpetaja praost Jaan Tammsaluga juttu kirikus tehtavast tööst ja töötegijatest.

Kui palju on Jaani koguduses töötegijaid?
Jaan Tammsalu: Arvud ei väljenda tegelikku olukorda. Kui rääkida palgalistest töötegijatest täpsustamata, kes töötab nädalas kaks või neli tundi või kes 15 tundi ööpäevas, siis arv 19 palgaliste töötegijate real ei kajasta reaalsust. Meil on neli vaimulikku: korraline külalisõpetaja Toomas Paul, mina, Arne Hiob ja Eve Kruus, kes ei võta palka, aga on vähemalt igal pühapäeval kohal. Ta teeb vabatahtlikult palju vaimulikku tööd. Toomas Paul jutlustab ja teeb ühe hardushetke mõtiskluse korra kuus pluss teenistused Sutlepa kabelis.
Riigikogu aseesimees Laine Randjärv juhatab palka võtmata koori, ja teeb seda hingestatult. Iga reede hommikul enne kaheksat tuleb ligi 20 inimest, et kirik ära koristada. Nad haaravad lennult lapid, keegi ei jää korraldust ootama. Kõik töötab nagu kellavärk. Poolteise tunni pärast kogunetakse söögilaua taha ja aetakse juttu, peetakse palvus ja minnakse kuskile mujale palgatööle või koju. Kodukiriku koristamine on nagu mõnele trenniskäimine.
Meilt küsitakse, mis firma teil koristab. Kohalik firma, 20 töötegijat ja palganumber on 0. Ühtegi maksu ei maksa selle pealt ja kirik on puhas. Oleme kiriku linna, riigi ja inimeste rahaga korda saanud, nüüd hoiame teda vabatahtlikega korras. Kokku 85 inimest laulab meie neljas kooris. See ei ole ainult väljalaulmine, vaid ka harjutamine – täppisteadus. Mina pole selgeks õppinud, kuidas saab laulda, kui su kõrval hoopis teist joru aetakse.
Me ei reklaami oma diakooniarühma inimesi, kes käivad hoolealustega kõnelemas, ega neid, kes saadavad teele sadu sünnipäevakaarte. Kui aga ühel hetkel peaks kogu vabatahtlikku tööd hakkama tegema raha eest, siis on kogudus kahe kuuga pankrotis.

Missugune osa on selles «mootoris» vaimulikul?
Minu jaoks on ime, et mitmed palgalised töötegijad ja ka vabatahtlikud abilised on tööl olnud üle 20 aasta. Neid inimesi on väga palju, kes oma panuse annavad. Minu jaoks on ime, kuidas tänapäeva inimesed panustavad nii regulaar­selt, ma ei harju sellega ära. Ikka veel imestan ja olen tänulik.
Ma olen õnnelik, et Jumal on saatnud kõik need inimesed. Nad on üksteisest hirmus erinevad, aga komplekt on väga hea. Kui puu on suur ja võimas, hakkavad tormis oksad ka kriipima, aga aedniku ülesanne on mõni oks lühemaks lõigata, mõne teise oksa külge siduda – see on koguduse peavaimuliku ülesanne. Ei saa kogu aeg kiita ja silmi sulgeda, kui kuskil on mingi arusaamatus, ka siin on naginaid.
Vaimulik on vastutav, et mehhanism töötaks. Ei saa lõpmatuseni taluda sa-pead-mind-armastama-stiili. Peab jälgima, et inimesed üksteisele haiget ei teeks, aeg-ajalt sekkuma ja tõsiselt rääkima.

Kuidas sünnivad uued ideed?
Me ei ole kõiges tegutsenud oma arengukava järgi. Mingil hetkel ütleb keegi, et prooviks seda või teist teha, siis katsume talle ruumi leida. Tegelesime töötute nõustamisega, aga kui kaks aastat tagasi hakkas linnavalitsus sisuliselt sama nime ja sisuga asja tegema, siis lõpetasime.
Teeme seda, milleks meil on vahendid. Praegugi pakub juriidilist nõustamist nõukogu liige, kes on pannud tööle ka pühapäevase lastehoiu. Paljud ettepanekud tulevad koguduse seest, mõni pakub ennast väljast midagi uut tegema. Mõned ideed on saadud Eesti Kirikust või kuuldud raadiost. Mulle on pakutud asutada Jaani kiriku kool. Aga me ei pea igal pool tegema ühesuguseid asju, lapse võib panna Kaarli või Toomkooli.
Kui tuleb idee, aga pole halli aimugi, kust raha võtta ja kes teeb, siis paneme mõtte ootele. Oleme näinud, et Jumal annab õige asja jaoks inimesed ja raha õigel ajal. Kõik on tulnud enesestmõistetavalt. Kui oli masu, leidis osa inimesi, et koguduse kaudu võiks inimesi aidata – päevakorrale tuli juriidiline nõustamine. Suvel toimis kirikus ühe oikumeenilise grupi palvekliinik, siin käis palju inimesi.
Peale AA-gruppide on leidnud koha koguduse majas EELK peretöö keskus. Kui tuleb alkoholi- või pereprobleemiga inimene, anname aadressi kätte. Kõik kogudused ei pea olema nagu Kaarli või Peeteli, kus tehakse palju sellist tööd, mida teised ei suuda ligilähedaseltki. Meie võimalus on saata inimene oma probleemiga näiteks Peetelisse. Jutlustades Jumala headusest tuleb ka midagi teha. Iga koguduse juures ei pea aga olema supiköök, võimalus kodututel ööbida, üliõitsev noorte- ja lastetöö.

Mida soovitate kogudustele?
Me ei pea kramplikult kinni hoidma asjadest, mida on kunagi tehtud. Tuleb vaadata, mis materjal meil praegu on. Suurtele kogudustele on väljakutse – kõik materjal on olemas, aga potentsiaali ei kasutata ära. Küsimus on, kuidas me õiged inimesed kogudusest üles leiame, neid innustame.
See on vastutuse küsimus, kas sul on silmad, et näha kogu süsteemi. Tuleb inimestega rääkida, neid kuulata, mitte ainult oma asja ajada ja arvutit põrnitseda. Kõik on olemas. Need inimesed, kes appi tuleksid, peab üles leida. Kui nad ei käi kirikus, tuleb maakoguduses võtta jalgratas ja minna küsima, kuidas kartul või rukis kasvab, kuidas vastsündinud vasikal läheb. Siis küsib tema, kuidas kirikul läheb. Tee asja inimese juurde, tunne tema vastu huvi. Mul on leerilapsega individuaalvestlus. Aastas ligi sada. Saan nii teada, kes nad on, millega tegelevad, milles võiksid aidata.
Jaani koguduses on Jumala juhtimine hästi toiminud, ma ei oleks suutnud seda nii hästi välja mõelda, nagu see on läinud. Kiriku ümber väljas on rabelemine, kõik lendab, aga sees on Jumala usaldamine, hoolimine, rahulik kulgemine. Mulle meeldib Vaimu juhtimine, kuigi ka süsteemsus ja arengukava, aga me ei peaks aheldama vaba Vaimu.
Rita Puidet

Tallinna Jaani koguduse töötegijad
Neli vaimulikku,
neli kirikuteenijat,
kaks organisti,
kuus koorijuhti,
raamatupidaja,
orelihäälestaja,
diakooniatöö koordinaator,
pühapäevakoolitöö koordinaator,
Taizé palvuste korraldaja,
Tooma missa koordinaator,
sekretär.