On suur au olla Eestis suursaadik Soome juubeliaastal

Esimesel nelipühal oli Soome vabariigi suursaadik Kirsti Narinen kutsutud Tallinna toomkirikusse, et võtta peapiiskopilt vastu EELK koostöömedal. Toomkirikuga on suursaadikul eriline side – ta on siin 21 aastat tagasi laulatatud. Kirsti ja Ossi Narineni laulatas õp Olli Kortelainen ja nad on EELK Soome Püha Peetruse koguduse esimene laulatatud paar.

Maikuu teine nädal oli suursaadikul ja tema kaastöötajatel kiire aeg – kui Eestisse tuleb korraga kogu Soome valitsus, siis on ka saatkonnal palju tööd.

Ajalooline külaskäik
„See oli lausa mitmes mõttes esimest korda: esimest korda pidas Soome valitsus istungi välismaal, esimest korda peeti ühisistungit Eesti valitsusega. Kohtumisel arutati väga palju sisulisi ja praktilisi asju: lükati hoog sisse digitaalkoostööle, käivitati tehisintellekti ühisuuringud, toetati koostööd Euroopa Liidu teemadel, räägiti transpordist, ka Rail Balticust, soome ja eesti keele õpetamisest, koolide koostööst jpm,“ räägib suursaadik, lisades, et kuna nii saatkond, riigikogu kui ka valitsushoone jt ametiasutused on kõik Toompeal lühikese jalutuskäigu kaugusel, tegi see asjaajamise meeldivalt mugavaks. „Meie saatkonnana olime nagu tugipunkt, kuhu sai vajadusel sisse astuda. Meie olime ka tekstide ettevalmistusega tihedalt seotud. Soome valitsuse külaskäik oli põnev ka selle poolest, et nende hulgas oli ainult üks minister, keda ma polnud kohanud, kõik teised olid varem Eestis käinud. See oli väga meeldiv inimestevaheline kohtumine.“
Kirsti Narineni suursaadikuks olemise ajal on Eestit külastanud kahel korral, 2016. ja 2017. aastal Soome president Sauli Niinistö abikaasa Jenni Haukioga ja ühel korral võttis Niinistö osa Lennart Meri konverentsist. Kirsti möönab, et Soome saatkonnal ja temal on eriline privileeg olnud võõrustada riigipead lausa mitu korda.
Nii Soome kui ka Eesti riigi suur juubel on oma pitseri jätnud saatkonna tegemistele. „See on mulle olnud väga suur au ja rõõm, et sain olla Eestis saadik just Soome 100. sünnipäeva aastal,“ kinnitab Kirsti. „See, kuidas eestlased koos meiega suurejooneliselt juubeldasid, on kogemus, mis ei unune. Meie saatkonnast võtsime osa üle kogu Eesti paljudest Soome juubelit tähistavatest üritustest. Saatkonna algatusel oli Tallinnas 6. detsembril, Soome iseseisvuspäeval, ilutulestik. Oli üllatuslik, kui populaarseks see üritus sai.“

Otse infoallikate juures
Jutuajamine suursaadikuga veereb sujuvas eesti keeles, nii et küsijal ei tule meeldegi, et vastaja ei olegi eestlane. Kuidas see võimalik on? „Ma olen Eestis elanud kokku üheksa aastat, 1993–98 ja 2014–18. Minu eesmärk oli kohe Eestisse tulles eesti keel ära õppida, ühest küljest austusest selle maa vastu ja teisest küljest ma tahan olla otse infoallikate juures. Nii olen kohe selles ühiskonnas sügavamalt sees,“ selgitab Kirsti kohaliku keele oskuse vajadust.
Missugune on üks tavaline päev saatkonnas, mis on teie roll olukorras, kus Soome ja Eesti vahel ei ole enam paljusid tavapäraseid piire? „Oleme hästi lähedased ja ongi väga tähtis, et saatkond mõtleb, mis on meie osa selles mängus. Olen seda sõnastanud nii – me teeme seda, mida teised ei tee. Me mõtleme ise sihte ja teemasid, mida võiks teha riikide koostöö spektri laiendamiseks. Tulevad uued valdkonnad, palju on tegemist meediaga, tahame, et saatkond oleks avatud, oleme alati nõus intervjuusid andma. Võib ju tekkida arvamus, et kõik on juba tehtud, aga ma ütlen, et nii ei ole. Võib tekkida n-ö lähedalt vaatamise või liialt sees olemise olukord, kus kõike ei näegi. Sellepärast peab saatkond oskama vaadata tervikut pisut kaugemalt. Selles mõttes oli ka valitsuste ühisistung väga oluline, kus me nii mõnedki asjad uuesti fookusesse võtsime. Eelkõige tunnustasime oma ühist teed.“

Kirikus kohal olnud
EELK koostöömedaliga autasustatud Kirsti Narinen on luterlane nagu enamik soomlasi, ta on laulnud kirikukooris. „Kirikus käimine on mulle juba kodust ja lapsepõlvest omaseks saanud. Ma arvan, et olen ka Eestis kirikus kohal viibinud. Olen palju rääkinud Soome ja Eesti kirikute vahelisest koostööst, mis on ju olnud süstemaatiline. Olen alati võõrustanud kiriku külalisi. Soome ja Eesti kirikuvalitsuste koostöö on palju pikemaajaline kui sama riigivalitsuste tasemel. Olen väga suur EELK Soome Püha Peetruse koguduse toetaja ning koguduse õpetajad Hannele ja Markku Päiviö on saatkonnas püsikülalised. Oleme head sõbrad EELK perekeskuste looja Pia Ruotsalaga, me tahame arendada sellist koostööd kahe maa vahel, millega riigid ei tegele.“
Kirsti arvates peaks ajakohastama ka sõpruskoguduste tegevust, mis on paljuski veel üheksakümnendates kinni. „Vale on arvata, et enam ei ole koostööd vaja, sest Eesti ei vaja enam abi. Sõpruskoguduste töö võiks olla ühendatud valdade koostööga ja vajab seoses haldusreformiga ümber vaatamist.“

Tallsinki juba on
Pereelu tuleb saadikul jagada kahe pealinna vahel: abikaasa Ossi ja gümnasistist tütar Viivi (19) elavad Helsingis, poeg Antti (17) elab emaga Tallinnas. „Vahemaa ei ole pikk ja peaaegu igal nädalavahetusel saame kokku, keegi meist ikka sõidab. Sel nädalavahetusel (12.–13. mail. – Toim.) tulevad Ossi ja Viivi Tallinna, sest pühapäeval on emadepäev. Antti õpib Tallinna rahvusvahelises koolis ja sügisest alustab õpinguid Helsingis gümnaasiumis.“
Kirsti Narineni töö suursaadikuna lõpeb 31. augustil ja ta naaseb kodumaale, asudes tööle välisministeeriumisse. Ent ta jääb igatsema Eestit. „Kui ma siit esimest korda 1998. aastal lahksin, siis oli mul kogu aeg mõte, et tahaksin tagasi tulla. Nüüd kahjuks enam siia tööle ei saa tulla. Kui me aga kunagi abikaasaga pensionile jääme, mine tea, võib-olla ostame Eestisse elamise.“
Küsimusele, kas kunagi tuleb Tallsinki, vastab suursaadik veendunult, et Tallsinki juba on: laeva- ja lennuühendused ning inimeste läbikäimine on niivõrd tihe. Ta loodab, et kui tunnel ka ehitatakse, siis võiksime tõelisest kaksikpealinnast rääkida.
Tiiu Pikkur

Kirsti Johanna Narinen
Sündinud 13. novembril 1960 Lappajärvis
1984 alustas tööd Soome välisministeeriumis
Töötanud Leningradi ja Peterburi  peakonsulaadis, Ljubljana suursaatkonnas
1993–1998 Tallinnas Soome suursaatkonnas
2014–2018 Soome suursaadik Eestis (kuni 31.08.)