Olla tänavavalgustuseks, mitte kirikulühtriks

Juba neljandat aastat on toimumas noortele mõeldud piibli- ja misjonikursus.

Noored tulevad kokku kord kuus, et käsitleda iga kord erinevaid teemasid. Jaanuaris saadi kokku kolmandal nädalavahetusel ja teemadeks olid diakoonia, hingehoid ning misjon.
Esimene seminar toimus diakoonia teemal, kõnelejaks Tallinna Kalju baptistikoguduse pastor Erki Tamm. Ta rääkis meile oma elust ja koguduseliikmete olulisusest.
Erki Tamme sõnul ei tasu koguduse «tervist» hinnata mitte sellest, kui palju on koguduseliikmeid, vaid selle põhjal, milline on koguduse mõju kogukonnale.

Kuulates ja küsides
Igaüks meist saab koguduseliikmena aidata kaasa kogukonna paremaks muutmisele, kui avame ennast täielikult Jumalale ja küsime näiteks igal hommikul temalt, mida ma täna teha saan.
Erki Tamme jutust jäi meelde veel see, et kuna me kõik elame maailmas inimeste keskel, siis olulised on just need kuus päeva, mil tegutseme oma töökohtades, koolis või kus iganes, ning seitsmes päev ehk pühapäev on kokkuvõtete tegemise ja oma kogemuste jagamise päev.
Teise seminari teemaks oli hingehoid ja seda avas meile Titta Marita Hämäläinen, kes on üks piibli- ja misjonikursuse eestvedajatest. Õppisime, kuidas viia läbi hingehoidlikku vestlust, ning saime seda ka praktiseerida. Titta tõi näite psühholoogist, kes kasutab oma töös n-ö kaksikkuulamist: abivajaja ja Jumala kuulamist samaaegselt.
Tihti on inimeste hingelised mured väga keerulised ja meile, inimestele, nende lahendamine üksi väga raske, seepärast on kaksikkuulamine kindlasti hea viis abivajajale õige nõu andmiseks.
Meelde jäi ka see, et hingehoidliku abi andmisel on väga olulisel kohal kuulamine ja küsimine, ehkki sageli arvame, et meie peame olema need, kes räägivad ja nõustavad.
Tihti on lahendus inimese enda sees olemas ja kuulamise ning küsimustega saame suunata abivajajat seda leidma. Tema teab seda paremini kui abiandja, lihtsalt ta ei oska ja teinekord ka ei julge seda enda seest välja tuua.

Ühiselt suudame palju
Viimases seminaris keskendusime misjonitööle ning sellest rääkis meile Helina Voogne, kes on samuti üks kursuse eestvedajatest. Väga sageli on levinud arvamus, et misjon on see, mida teevad misjonärid, kes sõidavad kuhugi kaugesse ja eksootilisse riiki.
Tegelikult oleme kõik misjonärid, kes saavad head sõnumit kuulutada iga päev oma tavalisi toimetusi tehes. Jumal on meid õnnistanud ja see on jagamiseks. Oluline on meeles pidada sedagi, et õnnistamine ei ole ainult hea sõnumi jagamine, vaid ka praktilised tegevused ja materiaalse abi osutamine.
Misjonärid saavad olla õnnistuseks kõikides sfäärides, mis on terve ühiskonna toimimiseks vajalikud. Näiteks kui me tegutseme piirkonnas, kus on vajaka arstiabist ja haridusest, kuid jagame inimestele vaid head sõnumit Jeesusest, siis me ei õnnista neid inimesi täielikult.
Nagu alati möödus ka see nädalavahetus väga kiiresti ning kõigi nende uute teadmiste hulgast jäi eriliselt kõrvu kõlama lause, et meie ülesanne pole olla kirikulühter, vaid tänavavalgustus.
Tegutsedes iga päev aktiivselt ja küsides Jumalalt, mis ta tahab, et ma täna korda saadan, suudame ühiselt palju ära teha ja muuta oma kogukonda.
Jane ja Kristo Hüdsi