Olla Issanda töötegija

Palmipuudepüha tõi Puhja kirikusse hulganisti sõpru, et olla tunnistajaks hetkele, kui piiskop Joel Luhamets laulatab kogudusega pärast 27aastast teenimist õpetaja ametisse jõudnud Tiit Kuusemaa.

Vana ja väikese kiriku juurde jõudnud, oli üllatav näha hulka vaimulikke nii Valga kui Tartu praostkonnast, sisenedes aga kostsid üle pühakoja Tuuliki Jürjo õpetussõnad – käimas oli ettevalmistus jumalateenistuseks. Kirikusaal oli ehitud nagu noor mõrsja ja altarit, altarivõret ning kantslit katsid tuliuued violetsed tekstiilid, mis sel päeval pidulikult kasutusele võeti.

Lauluga tänades
Eriliselt tuleb esile tõsta jumalateenistuse muusikavalikut ja ansamblit Dionysius, millega oli liitunud teiste koguduste lauljaid. Kuna koguduse organist Miina-Liisa Kuusemaa oli kavasse võtnud kaks Tuuliki Jürjo laulu – „Hosianna“ ja „Jõua jälle, Jeesuke“ –, oli ta autori kutsunud neid juhatama. Ja nagu Tuuliki ütles, on Miina-Liisa alati nii motiveeriv, et võimatu oli ära öelda. Meie rikkalikust muusikavaramust kõlas jumalateenistusel ka Piret Stepanovi „Hümn Kristusele“.
Päevakangelase Tiit Kuusemaa aktiivne abikaasa on mitte ainult perele ja kogudusele, vaid tervele kogukonnale suureks õnnistuseks. Tema laululust nakatab ja muusikaga teenisid kaasa ka Karijärve keelpilliorkestri juhid, koguduseliikmed Eveli ja Meelis Roosaar. Oma osa andsid nooremad pereliikmed Lembi Laine ja Viiu Elise Kuusemaa. Jumalateenistust saatis orelil Anneli Klaus ja kaasa laulsid tema juhendatud kandleõpilased.

Osav õpetama
„Kuuluta sõna, astu esile, olgu aeg paras või ärgu olgu, noomi, manitse, julgusta igati pika meelega ja õpetamisega,“ kirjutas Paulus Timoteosele (2Tm 4:2). Seda Pauluse õpetust on Tiit Kuusemaa pidanud Puhja koguduses aastast 1990. Siiski tunnistas vastlaulatatu, et teekond pole alati kerge olnud. Mäletan aastate tagant, kui Tiitu rõhus mure, et inimesed kirikust eemale hoiavad. Ent järjekindel töö on viinud tulemuseni, mis murekortsud on minevikku pühkinud.
Enne veel kui seni diakonina kogudust teeninud Tiit Kuusemaa koguduse ees introdutseeriti, rääkis piiskop Joel Luhamets loo, kuidas ta Rumeenias sattus lambakarja keskele, kus oli ka mõni eesel, kes lambakarjuse asju vedas. Nii tuleb ka Tiit Kuusemaal vedada oma koormat, teha seda alandlikkuses ja rõõmuga.
Võrdlust eesliga sai sel päeval kuulda veelgi, küll tõsise sõnumina, küll naljaga. Tõsiselt ennekõike teenäitajalt ja jumalateenistusel jutluse pidanud Eenok Haamerilt, tänu kellele Tiit Kuusemaa Mustvees kirikutööle jõudis. Sellel pidulikul päeval teenis kaasa ka isa Toivo Treima, kes on peresõber Mustvee päevilt, ja Olavi Ilumets kui ametivend Tartu vanglatöölt.
Hea mentor tuletas õpilasele meelde, et palmipuudepühal vaatas rahvahulk küll ka eeslit, kelle seljas Jeesus ratsutas, ent ovatsioonid ei olnud mõeldud eeslile. „Kuningas on Jeesus Kristus! Tema väge ülistagem: kõigi eest ta hoolitseb,“ laulis Dionysius.

Kerge koorem
Nalja ja naeru oli sel päeval omajagu. Koguduse senine hooldajaõpetaja Vallo Ehasalu meenutas hiljuti oma postkasti saabunud kirja. Seal kirjeldati möödunud sajandi alguse lugu: Avinurmes on püstitatud pastoraat ühes kõigi kõrvalhoonetega ja kivikirik väikese, umbes 3000 hingega ohvrivalmi koguduse ja selle töödrabava, ennastsalgava, Puhjast pärit pastori Martin Nurme tööga. Eks oma kunagise eelkäija usinusega jätka ka Tiit Kuusemaa.
Küsimusele, mida muudab õpetajaordinatsioon tema elus, otsis vastust õpingukaaslast õnnitlema tulnud Enno Tanilas. Kumbki ei osanud veel vastata, ent mõlemad olid veendunud, et muudab.
Et Tiit Kuusemaa koos perega on ohvrivalmilt tööd teinud, kinnitab hiljuti vallalt tulnud tunnustus, aasta teo tiitel, mida meenutas vallavolikogu esimees Vahur Jaakma. Ja veel enam ehk fakt, et 2. ülestõusmispühal koguneb lasteaiapere ja koolirahvas kirikusse.
Rita Puidet