Õigete valikute aeg koguduses

Elame muutuvas maailmas. Ka jumalariigi töö jaoks on ajas situatsioonid erinevad. Kaugele vaadates võime näha algkoguduse olukorda, riigikiriku teket, kiriku seisundit keskajal ja kirikut reformatsiooni sündmuste keerises.
Lähemale vaadates teame, et töö nõukogude korra ajal oli erinev tänapäevasest, kuid ka iseseisvumise algaastate olukord erines suuresti praegusest. Kogudus on ikka oma tööd teinud, kuid tingimustest lähtuvalt on tulnud veidi erinevatele asjadele tähelepanu pöörata.
Keegi mainis, et mingi uurimuse järgi on meil väga palavate suvede ja ka väga jahedate suvedega aastaid. On pehmed talved ja väga külmad talved. Kuid aasta keskmine temperatuur kõige selle juures pidi õige pisut kõikuma. Soe tasakaalustab külma ja ka vastupidi.
Ilmselt midagi sellist on ka vaimulikus elus. Kui ilmalikustumine võtab maad ja järjest sagedamini kuuleb kirikuvaenulikke noote, selgub, et just sellises ajas tõusevad esile tulised ja ustavad töötegijad Issanda viinamäel.
Seda kogesin taas viimasel koguduste juhatuseesimeeste konverentsil Nelijärvel. Konverentsist osavõtjad olid õnnelikud ja üllatunud, et nad ei räägigi enam kirikute katuste remondist, rahapuudusest, abiprojektide kirjutamisest sõpruskogudustele ja kohalikele omavalitsustele. Nad rääkisid vaimulikust kasvamisest. Olukord on selline, et koguduste juhatustes räägivad inimesed palvetamisest ja usus kasvamisest.
Kui asuti aasta juhatuseesimeest valima, siis oli kimbatus suur, sest head kandidaadid olid kõik kolm eelnevalt ülesseatud. Tehti vaikselt ka ettepanek, et aasta esimehe võiks loosiga tõmmata, sest kõik väärisid seda tiitlit.
Nüüd on taas kogudustes toimumas uute juhtorganite valimised, mis kestavad tuleva aasta 3. märtsini. Praegu seatakse üles kandidaate nõukogu liikmete valimiseks ja väiksemates kogudustes juhatuse liikmete valimiseks. Milliseid inimesi me vajame? See on päris selge, et töö koguduse nõukogus ja juhatuses on vaimulik töö. Milliseid ülesandeid koguduseelu korraldamisel ka ei täideta, seda tehakse usus meie Issandasse Jeesusesse Kristusesse, tema nime kiituseks ja meie hingedele õnnistuseks.
Loomulikult peavad nõukogu liikmed olema koguduse täisõiguslikud liikmed. See tähendab et nende liikmeannetused on tehtud ja nad on vähemalt korra aastas armulaual käinud. Siiski on ka oluline, et Jumal oleks tõesti nende elus esimesel kohal ja et nad armastaks koguduse osadust. Tihti aga kõige andekamad ja võimekamad inimesed on kõige muuga nii koormatud, et Jumala sõna ja koguduse jaoks jääb vaid pisut aega.
Arvan, et koguduseelu peaksid juhtima eelkõige need, kellel on koguduse jaoks nii südant kui ka aega. Ka Paulus kirjutab oma esimeses kirjas korintlastele: «Vaadake ometi, vennad, oma kutsumist, et mitte palju tarku liha poolest, mitte palju vägevaid, mitte palju suursuguseid … ja mis maailma ees on halvast soost ja põlatud, selle on Jumal valinud» (1Kr 1:26,28a; Soome Piibliseltsi 1989. a väljaanne – toim.). Jumal on teinud sellise valiku sellepärast, et keegi ei hakkaks koguduses iseennast teostama, vaid et valitute kaudu saaks Jumal teha oma tööd.
Koguduse nõukogu liikmed peaksid olema kuulekad Jumala Vaimule. Nad peaksid olema kuulekad üksteisele. Seda nimetatakse ka üksmeeleks. Neil peaks olema õpilase kõrv. Nad peaksid oskama küsida. Ka kõikidelt selle maailma tarkadelt tuleb küsida, kuid vastutama peavad koguduses siiski need, keda juhib Jumala Vaim. Kogudus ei ole tavaline organisatsioon. Kogudus on Kristuse ihu, millel on üks pea ja üks juht, see on Kristus.
Vaatan suure julgusega valimistele vastu, sest meil on olemas sobivad inimesed, keda valida koguduse juhtorganitesse. Näen seda enda Tartu Pauluse koguduses, näen seda naaberkogudustes, nägin seda ka juhatuseesimeeste konverentsil.
Juhtigu vaid Jumala Vaim meid õigete valikute tegemisel.

 

 

 

 

Joel Luhamets,
assessor