Noppeid kogudustest

   Kadrina kirikus on püha Katariina kuju
Et Kadrina on oma nime saanud Aleksandria püha Katariina (fotol) järgi ning ka Kadrina kirik on pühendatud sellele pühakule, tekkis õpetaja Meelis-Lauri Eriksonil mõte püstitada nimipühakule kuju, mis võiks tervitada Kadrinasse saabujaid.
«Tegemist on rahva hulgas väga armastatud ja populaarse pühakuga, kellest läbi aegade üle Euroopa ka palju kujusid on loodud,» räägib õp Erikson. Ta jagas ideed Kadrina kunstide kooli õpetaja Maarika Soonega, kes omakorda mõttest innustudes asus usinalt oma õpilastega otsima kujule õiget vormi. Enne voolima asumist aga kuulati õp Eriksoni loengut pühakutest, pühast Katariinast ning sakraalkunsti kanoonilistest reeglitest.
Nii valmiski kaunis naisekuju, kellest võib tunda vastava atribuutika järgi – käes raamat ja katkine ratas – Aleksandria püha Katariinat. Tegemist on mudeliga, mis kiriku altari kõrvale koha leidis, selgitab Erikson. vajalike rahaliste vahendite tekkimisel valmib selle alusel vähemalt kahe meetri kõrgune kuju, mis paigutatakse Kadrinasse sissesõidutee äärde.

Helme kiriku kell on taas kõigile näha
Kui Helme kirik sõja käigus 1944 lootusetult kannatada sai ning varemetesse seisma jäi, siis kadus ka kiriku 1900. aastal Revalis valatud 20puudane tornikell, millel peal eestikeelne kiri «Au olgu Jumalale kõrges» ning saksa keeles tekst, mis ütleb, et kell on pühendatud Helme luterliku kiriku kihelkonnale.
Vähesed teadsid, et see toimetati turvalisse varjupaika paremaid päevi ootama. Nüüd, kümmekond päeva tagasi toodi kell Helme koguduse juhatuse esimehe Kaido Kiidli ja kalmistutöötaja Vello Haasi initsiatiivil taas päevavalgele. Väga heas korras seisev ajalooline kirikukell asetati selleks valmistatud alusele Helme palvemaja kirikusaali altari kõrvale, kus suure kiriku varemetesse jäämisest luterliku koguduse teenistused toimuvad.

 

 
Märjamaa kogudus sai kaks kaasulat
Sel pühapäeval, peaingel Miikaeli ja kõikide inglite püha ehk mihklipäeva jumalateenistusel kannab Märjamaa koguduse õpetaja Illimar Toomet uut valget kaasulat, mis koos lilla kaasulaga telliti Indiast. Õpetaja ütleb, et on missarüüd kogudusele esitlenud ja need pühitsenud, kuid kanda saab nüüd esmakordselt.
Kaasulate ostu toetas vald, kellega kogudusel on väga hea läbisaamine. Kogudusel on põhjust rõõmustada, sest kaugel ei ole ka jõulud, mil liturgiliseks värviks on lilla.
Kaasula on jumalateenistust pidava vaimuliku peamine ornaat, mis sümboliseerib kristlikku armastust ja kaitset ning selle värv sõltub kirikuaasta perioodist. Valge on kasutusel põhiliselt aastavahetusel ja ülestõusmisajal, lilla jõulude ja paastu ajal.

 

 

Vanast altarimaalist telliti koopia
Vainupea kabel, armastatud laulatuspaik, sai suvel koopia kunagisest altarimaalist.
Eesti Kiriku suvisel reisil Lahemaale võttis reisilisi Vainupea kabelis vastu kohalik entusiast Reet Markin, kes palverändurite tähelepanu juhtis vastpühitsetud altaripildile, mis üsna ebaharilikult on lõuendile tehtud fotokoopia varasemast altarimaalist (fotol).
1583. aastal esmamainitud Vainupea külla ehitati 1893. aastal vana puitkabeli asemele uus kivist hoone, kus jumalateenistusi peeti koguduse sulgemiseni 1948. aastal. Edasi tohtis jumalateenistusi pidada eriloaga, kuni kirik päriselt maha jäeti ja 1970ndate alguses tühjaks varastati.
23. septembril 1989 avati pühakoda uuesti, aastast 2011 täitis altarimaali funktsiooni Anu Raua gobelään. Siis aga juhtus ime ja aastakümnete eest varastatud, saksa meistri Richteri maali järgi valminud taies leiti möödunud aastal Tallinnast Pelgulinnast ühe maja pööningult. Tallinna Jaani kogudus lasi maali restaureerida Hilkka Hiiopil, kes on muide Kaarli kiriku altarimaali pearestauraator, ja see on eksponeeritud Jaani kirikus lõunapoolsel seinal.
Kohalik kogukond (kabeli omanik on Vihula vald, hoonet haldab Vihula valla külade arengukoda), kes oma kunagist altarimaali armsaks pidas, lasi sellest teha koopia.