Noored on maailma valgus

Jumalasõna on mõjus, kui seda lapsele õigel ajal ja viisil tutvustatakse, tõdeti laste jumalateenistuste ja pühapäevakooliga tegelejate konverentsil. 1933. a oktoobrikuus näitasid kirikunoored mitme ettevõtmisega oma pühendumust ja ettevõtlikkust.

Õpetaja Sommer ja Tallinna Kaarli noored tegid 15.–22. oktoobrini teoks oma koguduse esimese äratusnädala teemal «Tulge, sest kõik on valmis», millest võttis osa õpetajaid kogu Eestist. Esimesena jutlustas õpetaja Lääne Märjamaalt, kutsudes üles ehitama tempel Jehoovale oma südames.
Tallinna Pauluse õpetaja Uhke rääkis nooruspäevadest kui Jumala annetatud hinnalistest helmestest. Õpetaja Unt Kullamaalt mediteeris tuntud pühakirjakoha alusel halastajast samaarlasest. August Pähn Koerust kutsus üles võidujooksule, milles võidavad need, kes usuvad Jehoovasse. Õpetaja Sommer Kaarlist rääkis Jeesusest kui Lunastajast.
Teemasid, millest rääkida, oli palju: «Võitle head usuvõitlust», «Ärge muretsege», «Otsigem eluvalgust», «Jeesus – Eluleib», «Usk, lootus, armastus» jne. Prof Rahamägi rääkis igapäevasest leivast, mis kõige rohkem vaenu ja vihkamist külvab. Kaheksa päeva jumalasõna ei suutnud väsitada kogudust, kes päevast päeva rohkel arvul jumalateenistusele kogunes.

Tallinna Jaanis tegusad noored
«Kõik taevad laulvad Jehoovale kiitust» kõlas võimsalt 1. oktoobril jumalateenistuse avalauluna Tallinna Jaani kirikus. Tähistati oma noortekoguduse IV aastapäeva. Õpetaja Varik oli valinud oma jutluse teemaks «Teie olete maailma valgus».
Noored polnud tulnud sellele jumalateenistusele mitte selleks, «et kiidelda oma tööst, vaid et pühitseda seda aastapäeva kui rõõmupäeva ja koos tänada Jumalat õnnistuse ja töövilja eest». Kõlama jäi soov ja palve, et Jumal ikka rohkem kutsuks enda juurde noori, kes võtaksid tõsiselt Jeesust Kristust.
Noortekogudus oli teinud tööd mitmesugustes toimkondades, aidates puudustkannatajaid, tegutsenud laste jumalateenistustel, korraldanud misjoni kõneõhtuid, jumalateenistusi, käies piiblitundides ning lauldes kooris. Pidulikku jumalateenistust ja sellele järgnenud koosviibimist kaunistasid muusikaga Helmi Betlem (laul), Udu Topman (tšello) ja H. Põld (klaver) ning noortekoguduse segakoor.

Konservatoorium alustas 15. õppeaastat
Tallinna Konservatoorium oli saanud 14aastaseks. Polnud küll juubel, kuid tagasi vaadati ometi. Alustatud oli Kõrgema Muusikakoolina Mihkel Lüdigiga eesotsas. 1923 oli võetud konservatooriumi nimi ja edasi mindi prof Jaan Tamme juhtimisel. 15. õppeaastat alustati aga juba uue direktoriga – prof Tamme surma järel oli selleks saanud prof Juhan Aavik.
Päevakorras oli õppekava ja töömeetodite täiustamine. Loodi dekaani ja inspektori ametikohad. Tallinna linnavalitsus kinnitas aga linna stipendiaatide nimekirja, kuhu kuulus 16 nime, kelle hulgas olid juba kirikumuusikuna tuntuks saanud Johannes Hiob ja Paul Elken, samuti kirikukontsertidelt tuttavad lauljad Helmi Betlem, Eduard Unt ja Aleksander Tamm.
16. oktoobril rohke publiku osavõtul aset leidnud aastapäeva kontsertaktusel Estonia kontserdisaalis esitati Eduard Unti ja Collegium Musicumi suurendatud koori, orkestri ja oreli osavõtul aaria «Troostke mu rahvast» ning lõpukoor Johannes Hiobi kantaadist «Jesaja kuulutamine». Ülevaate konservatooriumi asutamisest ja senisest tegevusest andis prof August Topman.

Kasin külv toob kasina lõikuse
11.–12. oktoobril leidis konservatooriumi saalis aset II ülemaaline laste jumalateenistuste ja pühapäevakooliga tegelejate konverents. Algas see ühislauluga «Su töö on see, oh Jeesus Krist». Ühislauluga algasid ja lõppesid ka referaadid. Avakõne pidas praost Aleksander Kapp teemal «Kes kasinasti külvab, see peab ka kasinasti lõikama».
Kõneleja näitas isiklike lapsepõlvemälestuste põhjal, milline on Jumala sõna mõju, kui seda lapse juures õigel ajal ja viisil ette võetakse. Tõdeti, et paljudel pole enam pühapäeva, on puhkepäev, kus kirikut asendab sport ja seltsimaja. Noored on võõrdunud pühapäevakoolist.
Prof August Topman kõneles lauluõpetamisest pühapäevakoolis. Looja on pannud meie hinge tarviduse laulda. Ühisel laulul on suur mõju. Vaimulik peab oskama lauljate tööd hinnata ja neile laulmist õpetama. Lastele peavad eeskujuks olema vanemad, kelle mõjul hakkavad lapsed kodus rohkem laulma. Topman andis ka näitliku tunni, mis vaimulike seas suurt tähelepanu äratas.

Tähistati lõikustänupüha
14.–15. oktoobril külastas Kadrina kogudust Rootsi Uppsala toomkiriku õpetaja dr Wictor Södergren. Külaline võttis Saksi tütarlastekodus osa lõikuse tänupalvest. Pärast seda oli Saksi koolimajas piiblitund, mida kaunistas oma lauludega kohalik koor.
Pühapäeval oli Ilumäe kirikus lõikuspüha jumalateenistus. Altar oli kombekohaselt lillede ning rukki-nisuvihkudega kaunistatud. Muusika eest hoolitsesid Võhma pasuna- ja Palmse noortekoor.
8. oktoobril oli noortepüha Raplas. Pärast jumalateenistust toimus noorte koosolek, kuhu aga olid tulnud peamiselt vanemad inimesed. Andis tunda, et Raplasse polnud veel loodud noorteorganisatsiooni, mille ümber koonduda. Paar-kolm aastat tagasi laulis noortepühal noorte endi koor, mis jumalateenistusele pidulikuma ilme andis. Nüüd seda polnud.
8. oktoober oli tavalisest pidulikum mujalgi – tähistati lõikustänupüha. Tallinna Kaarli kogudus korraldas ka kirikumuusika õhtu. Esinesid Udu Topman tšellol ning koguduse segakoor. Orelit mängis ja koori juhatas Alfred Karafin (Karindi).
5. oktoobril peeti konsistooriumi ja praostide ühist koosolekut. Seda juhatas konsistooriumi asepresident dr Masing. Arutati peamiselt uue piiskopi valimist. Otsustati korraldada valimised järgmisel korralisel kirikupäeval, kuhu iga praostkond pidi esitama oma kandidaadi.
Misjoni Selts pidas oma aastapäeva 22.–23. oktoobril. Algas see jumalateenistusega Tallinna Jaanis, kus jutlustasid praost Jalajas ja misjoni juhataja. Ühine laste jumalateenistus peeti Kaarli kirikus, perekonnaõhtu aga Kristlike Noorte Naiste Ühingu ruumes Lai tn 5 kõnede, laulu ja muusika, eine- ja müügilauaga.

Kontserte kirikuis
Kui Kuusalu koguduse lauluseltsi Kirikukoor senine tegevus piirdus esinemistega tähtsamail pühil kirikus ning perioodiliste vaimulike kontsertide korraldamisega, siis nüüd alustati järjekindlate kirikumuusika õhtutega ühes sõnaliste seletustega, eeskujuks konservatooriumi Collegium musicumi samalaadne tegevus.
Esimene taoline muusikaõhtu oli 7. oktoobril, kus esinesid lauluseltsi sega- ja meeskoor, kooriliikmeist solistid ning konservatooriumi õpilane organist Leida Orgo. Iga ettekande eel andis koorijuht Hugo Mürk lühikese selgituse esitamisele tuleva teose kohta.
Paide kirik sai endale uue ajakohase Kriisade ehitatud oreli, mille sisseõnnistamine oli 1. oktoobril. Sel puhul korraldatud kontserdil esines suure eduga Paul Pressnikoff (Indra) Tallinnast, tuues igakülgselt esile uue pilli võimeid. Õigupoolest polnud orel rahapuudusel veel päris valmis, kuus registrit oli jäetud ootama odavamaid aegu.
15. oktoobril oli türilastel ja paidelastel võimalus kuulda meie uut noort tenorit Martin Tarast, kes esines Türi ja Paide kirikus korraldatud vaimulikel kontsertidel. Solisti saatis orelil ja esines ka iseseisvalt organist J. Veeber. Mõlemad kirikud olid rahvast täis, kes vaimustusid laulja ilusa tämbriga häälest.
Kuressaare Laurentiuse kirikus esines esimest korda 31. oktoobril noor andekas orelivirtuoos Hugo Oberg (Lepnurm). Kavas oli peamiselt J. S. Bachi looming. Kahjuks oli kuulajaid vähevõitu.
22. oktoobril esines Valga linnakirikus aset leidnud kontsertjumalateenistusel tenor Rudolf Jõks, keda orelil saatis Valga muusikakooli juhataja prl H. Valdman.

Mitmesugust
Usupuhastuspüha tähistati harva ettenähtud 31. oktoobril, sest enamasti langes see tööpäevale, mil polnud kombeks jumalateenistusi pidada. Sel aastal tähistati seda näiteks Põltsamaal piduliku jumalateenistusega 29. oktoobril. Esinesid Udu Topman (tšello), Meeta Tari (orel) ja palvelauludega koguduse naiskoor.
Tallinna Meestelaulu Seltsi koor oma kontserdimatkal Soome 19.–22. oktoobrini võttis osa Helsingi ülikooli aulas hõimupäevade puhul korraldatud akadeemilisest jumalateenistusest. Liturgina osales koori «lauluvend», Tallinna Jaani kiriku õpetaja H. Kubu. Kogu liturgia oli läbi põimitud koorilauluga. Eriti mõjuv oli lõpuosa, kus «Õnnista ja hoia» salmide vahel õpetaja õnnistamissõnu saatis suure koori vaikne laul. See oli nii haarav, et paljudel olid pisarad silmis.
Trükist ilmus õpetaja Paul Kuusiku koostatud jutlustekogu «Kristuse kiri», mis sisaldas 25 jutlust, neist 10 temalt endalt; esindatud olid veel õpetajad Mohrfeldt, Jalajas, Haller, Liiv, Thomson, Sommer, Raudkepp, Lääne jt.
Mati Märtin