Naised palvetavad maailma pärast

Igal aastal märtsi esimesel reedel palvetavad 170 erineva maa kristlased erinevatest kirikutest ühiselt ühe maa murede ja probleemide pärast.
Sel aastal valmistab palve liturgia ette Panama Vabariik ning palvepäeva teema on «Vaadates usus tulevikku». Eestis võtavad oikumeenilisest palvusest 5. märtsil osa Tallinna ja Pärnu koguduste naised.
Tingimusteta armastus
«Ole tervitatud! Tere tulemast Panama Vabariiki, maailma keskpunkti ja universumi südamesse!» kõlab palvepäeva algustervitus. Panama, mis tõlkes tähendab «rohkesti kalu ja liblikaid» ühendab kontinente ja ookeane. Panama on oma ajaloos näinud erinevaid rasse, keeli, religioone ja kultuure üksteisega sulandumas, sellepärast võib teda tõesti keskpunktiks nimetada.
Palvepäeva tekstid räägivad sellest, kuidas naised tulevikku kujundavad. Esimene lugemine 4. Moosese raamatust 26:33 ja 27:1–11 käsitleb Selofhadi viie tütre lugu, kes julgustavad naisi Jumala poole pöörduma. Need tütred tõstatasid maa pärimise küsimuse ja neile mõisteti kohtus õigust.
Teine tekst Johannese evangeeliumi 20. peatükist räägib Maria Magdaleenast, kes näeb tulevikku hoopis uuest perspektiivist – teda kutsus Jeesus nimeliselt oma jüngrite hulka – ja kes kuulutas julgelt elu võidust surma üle.
Liturgia lõpus loetakse 2. Korintose kirjast (4:7) Jumala aarete hoidmisest ja selle märgiks antakse käest kätte savinõu, meenutamaks, et ka kõige tavalisemad anumad võivad olla vajalikud. «Naise mõju on tunda selle läbi, et ta nii kodus kui töökohas jagab tingimusteta armastust. See on igapäevane misjonitegevus,» ütlevad Panama naised.
Liitnud ühte
Ülemaailmse naiste palvepäeva juured on 19. sajandis, kui ühinesid Kanada ja Ameerika Ühendriikide naised, toetamaks naiste osa misjonitöös. Naiste palvepäeva liikumise algatasid baptistidest ameeriklannad Helen Barrett ja Lucy Peabody. 1897. aastal moodustasid seitsme erineva kiriku naised ühise palvepäeva komitee, et toetada sisemisjonit.
Mõni aasta hiljem kuulutasid naised välja ka palvepäeva välismisjoni tegevuse toetuseks. 1927. aastast kujunes välja nüüdisaegne naiste palvepäeva liikumine ning Ameerika ja Euroopa naistega ühinesid Austraalia ja Aafrika naised.
Eesti on osalenud ülemaailmse naiste palvepäeva liikumises üksteist aastat. Ühised palvepäevad on olnud suureks õnnistuseks seetõttu, et on kokku liitnud Eesti naisi erinevatest kirikutest.
Igal aastal valmistavad eri maade naiskristlased ette palvepäeva. Valmistudes jumalateenistuseks piiblitundide kaudu, õpitakse tundma teisi kultuure ja rahvaid, nende eluolu. See aitab mõista, kuidas teiste maade õed tõlgendavad kõigile tuttavaid piiblisõnumeid.
Kristel Neitsov