Nagu elad, nii saabki elada

Igal sügisel, umbes septembri keskpaigas käsitleme tudengitega eliiti, võrdsust ja ebavõrdsust ühiskonnas ning ühe osana arutame n-ö Matteuse efekti, mille kohaselt sellele, kel on, antakse, ja kel ei ole, sellelt võetakse seegi, mis tal on. Sel sügisel üks tudengitest küsis: „Kas Matteuse efekt ei ole vastuolus mõnede teiste Uue Testamendi ja Kristuse õpetustega, nagu enne läheb kaamel läbi nõelasilma kui rikas mees taevasse? Kas Uus Testament ei propageeri pigem egalitaarset ühiskonda?“
Kui arvamusfestivalil 2019 oli tulevikureligiooni arutelu, ütles tehisintellekti teema ekspert, et (vist kunagi tulevikus, ehk mitte kohe praegu) on täitsa võimalik tehisintellektiga sünteesida Piibli tekstist välja selle sõnum. Ehk Piibel on kui big data ning tehisintellekt sünteesib välja sõnumi, milles pole siis vastuolusid.
Mõte on iseenesest huvitav, kuna vastuolulisi sõnumeid leiab Piiblist päris palju. Vanas Testamendis on kord öeldud, et ära tapa, samas on korduvaid käske vallutada ja tappa. Uues Testamendis ütleb Jee­sus ühele kalamehele kord viska veel kord võrk vette, teisele aga ütleb, et (ära viska võrke vette, vaid) jäta võrgud maha ja järgi mind. Ka kahele erinevale maksukogujale ei edasta Jeesus üht ja sama sõnumit.
Mulle tundub, et kui tehisintellekt sõeluks piiblist välja ühe ja ühetaolise lihtsustatud sõnumi, siis see saab olema midagi, mida kristluse ja judaismi ajalugu ei tunne ning mis on paljuski täiesti uus ja eluvõõras. Võib-olla ka elu hävitav, kui seda otseselt ja üheselt järgida. Sest mida hakkab tehisintellekt peale mõtetega nagu rebastel on urud, las surnud matavad surnuid, kes ei tööta, see ei pea ka sööma või andke ja siis antakse ka teile. Ühtki sellistest sõnumitest ei saa absolutiseerida kantilikuks käitumismaksiimiks, mida otsesõnu ja eesmärgina iseendas peaksid kõik järgima.
Miks siis on Piiblis nii palju omavahel näiliselt vastuolus olevaid mõtteid, millest paljud ei ole alati kehtivad kohustuslikud käitumisreeglid? Vastus tundub mulle väga lihtne. Sest elu ei ole ühetaoline ja inimesed ka mitte. Nii lihtne see ongi.
19. septembri 2019 õhtuses „Ringvaate“ saates räägiti influencer’itest (sotsiaalmeedia sisulooja e suunamudija – toim.) ning sellest, kui palju maksab nt ühe sellise Instagrami-postitus. Näiteid oli spordist (Christiano Ronaldo, Ragnar Klavan), kultuurist, moest jne. Ja sellest, et Christiano Ronaldo teenib kolme postitusega kuus sama palju kui jalgpallurina ning et maailmas on päris mitmeid neid, kellelt ühe postituse tellimine maksab üle miljoni.
Kel on, sellele antakse. Ja vastupidi – tundmatu inimese postituse eest ei anta midagi. Matteuse põhimõte pole ainus inimsuhetes toimiv reegel, ent see ei tähenda, et ta ei toimiks. Toimib küll.
Selle kõrval toimivad ka teised põhimõtted, nagu nõrgimate toetamine ja andekamate piiramine enamuse tõttu. Viimane toimib näiteks põhikoolihariduses, milles õppijad saavad küll erinevaid hindeid, kuid kulgemine toimib kõigile ühes tempos ja arengulised väljakutsed on kõigile samad.
Ühes grupis kulgemine võrdsustab. Põhikool ei ole tour de France, kus võimekamad sõidavad grupist eest ära ning kehvemad jäävad grupist maha. Kõik sõidavad ühes grupis. Nii need, kel on, kui ka need, kel ei ole.
On ajatu ja paratamatu, et kõik ei ole kunagi võrdselt olulised (Piiblis näiteks on lugu Aabrahamist, kel oli hulganisti sulaseid, Aabrahamil oli missioon, sulased viisid seda missiooni ellu), kõigi arvamusel pole ühetaolist kaalu (seda ei võeta samavõrd kuulda kui nt presidendi arvamust). Elus ongi nii, et vähestest räägitakse kogu aeg, vähestel on see, mida enamik tahaks, ent paljudel ei ole. Nii on, aga mitte ainult.
On ka nii, et igaüks, kes elab, elab elu. Ja nii nagu ta elab, „nii saab ka elada“. Nt Piiblis on lood lesknaisest oma leptoniga või tölner Sakkeusest. Mõlemad elasid oma elu. Lesknaise ja Sakkeuse elusid pühakiri ei võrdle. Ei ütle, et Sakkeusel oli rahuloluindeks kõrgem kui lesknaisel. Inimesed elavad erinevalt ning tegemist ei ole staatusmänguga, mille kohaselt justkui ühe elu on mõttekam, väärtuslikum ja rohkem väärt kui teise elu. Selline võrdlus on inimeste loodud mäng. Me mängime seda mängu. Seda teeme me ka. Ent selle kõrval elame igaüks oma elu.
„Sõbralt sõbrale“ poest ostsin pooleteise euroga kruusi, millel oli inglise keeles kiri: ole rõõmus selle hetke üle, see hetk on su elu. Nii ongi. Sa elad oma elu. Nii nagu sa elad, näeb välja üks viis, kuidas elu elada saab. Ja see, kuidas inimesed elavad oma elusid, võib olla palju huvitavam staatusmängudest, mida inimestena mängime.

 

 

 

 
Alar Kilp,
kolumnist