Muusiku töö on katkematu

Kadri Ploompuu on kaks aastakümmet olnud Tallinna toomkiriku organist – see tähendab lugematuid jumalateenistusi, talitusi, kontserte, rääkimata harjutustundidest.
Organist ju oma pilli koju ei võta, ehkki esimese tutvuse uue looga teeb Kadri tavaliselt kodus klaveril. Kadri armastab oma elukutset ja ütleb, et muusikat ei saa teha päevas loetud tundide jooksul, see on pidev harjutamine ja enesetäiendamine, muusika on temaga kogu aeg.
Kust tekkis aga huvi orelimängu vastu? Kadri sõnul on see väga lihtne – tema isa, helilooja Neeme Laanepõld, õppis enne sõda Tallinna konservatooriumis kirikumuusikuks ja töötas lühikest aega Põlva koguduses. «Ehkki ma polnud kunagi kuulnud isa orelit mängimas, oli juba üksnes see fakt oluline minu huvis orelimängu vastu. Kui isa oli üks esimesi Hugo Lepnurme õpilasi, siis mina olin viimaste seas.»
Nõmme lastemuusikakoolis klaverit õppinuna siirdus Kadri Georg Otsa nimelisse Tallinna muusikakooli, kus õppis Leelo Kõlari juures klaverit. Kolmandal kursusel hakkas Aime Tamperelt orelitunde võtma.  
Tallinna Jaani kiriku orel oli esimene kirikuorel, millel Kadri mängis. «See oli väga huvitav elamus, millega kaasnes ka ehmatus, et klahvile vajutamisest heli tekkimiseni on teatud vahe. See on pneumaatiliste orelite omapära, millega peab harjuma. Ka toomkiriku orel on selline.»
Muusikakooli järel astus Kadri Tallinna konservatooriumi. «Hakkasin paralleelselt õppima klaverit ja fakultatiivselt orelit, koormus oli väga suur.»
Kadri on töötanud kontsertmeistri ja pedagoogina Tallinna muusikakoolis ning oreliõpetajana EELK kirikumuusikakoolis ja usuteaduse instituudi kirikumuusika osakonnas, olles viimased kolm aastat ka selle juhataja.
Toomkiriku organist sai Kadrist 1. augustil 1990, siinse oreliga oli ta tuttav aga juba varem. Üliõpilasena käis harjutamas, siis tulid kontserdid ja jumalateenistustel mängimine. «Toomkirikus oli kaheksakümnendatel päris vilgas muusikaelu. Mind kutsus siia viiuldaja Meelis Vahar. Tema ja laulja Helmi Ukega tegime palju koostööd.» Hiljem esineti palju nii kodu- kui välismaal sopran Kaie Konradiga.  
Kadri on mänginud orelit paljudes kirikutes, kuid ütleb, et parim on ikka oma kodune toomkirik ja selle Ladegasti-Saueri orel. «Oreleid pingeritta panna ei saa, kuid toomkiriku pill on Eesti kauneim, paremini korras ja nii Euroopas kui maailmas ainulaadse kõlaga orel, millele annab lisaväärtuse kiriku hea akustika.»
«Kuid tegelikult on ikka perekond elus see kõige tähtsam,» ütleb oma tööst rääkinud nelja poja ema Kadri lõpuks. Kolm poegadest on juba täiskasvanud, noorim õpib 8. klassis.
EELK tunnustas Kadri Ploompuud tänukirjaga 20aastase ustava teenimise eest Tallinna toomkiriku organistina.
Tiiu Pikkur