Muusikale pühendunud

Järgmisel esmaspäeval saab kuuekümneseks Tallinna Püha Vaimu koguduse organist Kristiina Hoidre.
Kõik sõbrad ja kaaslased, kellega Kristiinast juttu teen, nimetavad teda heasüdamlikuks ja päikeseliseks inimeseks. Oma suureks sõbraks nimetab Kristiinat ka muusik ja kolleeg Siiri Ronimois, kellega tänu paaripäevasele vahele ka ühiselt sünnipäeva peetakse ning kellega koos on muusikat tehtud pikki aastaid.
«Ah soo,» kommenteerib Kristiina omalt poolt, «et rõõmsameelne? Nojah, ma arvan, et tükikese sellest olen saanud juba geenidega. Mu isa oli väga positiivne ja rõõmsameelne inimene,» räägib tähtpäevaline naerusui. «On palju asju, mis minu elus ja töös on mulle olulised, kindlasti võin öelda, et ma saan jõudu muusikast ja muusika tegemisest ning ikka koguduslikust osadusest.»
Aastaid muusikaakadeemia juures kontsertmeistrina tegutsenud naine asus 1988. aastal tööle Eesti Filharmooniasse mittekoosseisulise artistina ning andis koos kolleegidega hulga kontserte. Ka kirikuis. 1993. aastal käis Kristiina Hoidre Tallinnas Toomas Pauli juures leeris, nagu ta ise ütleb, ja kui siis töö filharmoonias lõppes, avanesid mingil hetkel võimalused kandideerida Püha Vaimu koguduse organisti kohale.
Diakon Eha Kraft nimetab Hoidret pühendunud inimeseks ning lisab, et sünnipäevaline on justkui osa oma instrumendist. Ja orelit mõistab muusik kiita. «See 1929. aastal August Terkmanni valmistatud pill on ju üsna romantilise ja pehmelt sametise kõlaga, mis ometi oma 67 registriga annab võimaluse ka barokset muusikat esitada.»
Kristiina Hoidre on saanud õpetust ja kogemusi nii Hugo Lepnurme kui Rolf Uusvälja käe all. «Nad mõlemad olid suurepärased muusikud, aga see ehk tuli üllatusena, et Rolf Uusväli nii hea pedagoog oli,» mõtiskleb Hoidre. Ka nimetab ta oma toetaja ja suunajana Püha Vaimu koguduse õpetajat Gustav Piiri, kes ka muusikainimesena on süvendatult huvi tundnud ja äratanud liturgia vastu.
Õpetaja Piir jällegi lisab, et Kristiina Hoidre peale võib alati kindel olla. «Ta on ju ka muusikat kirjutanud, küll vist rohkem sahtlisse, aga ehk tuleb nendega ka välja. Ja tema muusikalised tõlgendused on nauditavad.»
Elu üle sünnipäevalaps ei kurda ja arvab ennast veel päris heas vormis olevat. Eks oma osa on selleks andnud ka 42 aastat joogaga tegelemist. «Teate, ma otsin ikka positiivset ja seda, mis annab jõudu. Kui mõni asi tekitab pingeid ja stressi, siis on see hea laagerdama panna. Kuulsin kord üht kõnekäändu, jätsin selle endale meelde ja see on mind ka aidanud. See kõlas umbes nii, et sillast mine üle siis, kui see sulle ette tuleb. Nii ma olen ka püüdnud teha.»
Mari Paenurm