Mure Peterburi Jaani kiriku pärast

Minu ülesanne piiskopina on kaasmaalaste vaimuliku teenimise korraldamine diasporaas Euroopas ja Venemaal. Teenime eestlasi Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Suurbritannias, Belgias, Lätis, Leedus, Kanadas, Ameerika Ühendriikides ja Austraalias. Diasporaatöös on kaasatud 28 vaimulikku, praeguste nii koroona- kui poliitiliste piirangute tõttu ei ole kõik saanud diasporaakogudusi külastada. 23. augustil 2022 lahkus surma läbi kaastööline Soomes õpetaja Üllar Nõlv. Aasta jooksul tegin piirangute ja poliitilise olukorra tõttu vaid tosin välislähetust. Sain teenida Soomes, Rootsis, Lätis ja Saksamaal. Venemaa piir jäi mulle aga suletuks. Kohtusime Ingeri piiskopi Ivan Lapteviga Eestis. Tema sai Eestisse, minule oli Venemaa piir kinni. 

1860. a valminud Peterburi Jaani kirik oli aastakümneid nõukogude võimu poolt suletud ja pühitseti taas 2011. Olen kohtunud välisministri, kultuuriministri ja Eesti Kontserdi esindajatega. Meie ühine soov on koos Peterburi eestlaskonnaga hoida Peterburi Jaani kirikut. Muudatused tegi sõda ja suhete piiramine Eestiga. Olid ajad, kui Peterburi Jaani kirikus oli aastas lisaks eestikeelsetele jumalateenistustele üle 220 kontserdi. Aktiivne kogudus, Eesti Kultuuriselts ja koostöö Eesti Kontserdiga toimis. Ühist tööd pidi reguleerima 49aastane hea tahte kokkulepe Eesti Kontserdiga. 

Eelmise aasta novembris õpetajaks valitud Konstantin Subbotin lubas jätkata koguduseelu koostöös Eestiga. Aga täna on hoiak teine. EELKga kooskõlastamata ja eestlaste vastuseisust hoolimata otsustati koguduse õpetaja soovil lõpetada koostööleping. Vaidlustasin selle, aga ei ole isegi selgitust saanud. Sain siiski ametliku kutse Peterburi ja pidin olema koguduse täiskogu koosolekul. Aga ootamatult ei saanud viisat. Kogudusele saadetud pöördumises nimetasin, et põhieesmärgiks on säilitada kristlik kuulutus ja eestikeelne kogudusetöö. Jaani kiriku hoone on Eesti kiriku, kultuuri ja ajaloo sümbol Peterburis. 

Hoone on taastatud Eesti maksumaksja rahaga arvestades, et kultuuriline tegevus kontsertide näol aitab hoonet kogudusel üleval pidada. Koostööleping EELK ja Ingeri kirikuga Venemaal ning Jaani koguduse ühiskasutuse leping Eesti Kontserdiga tagab Eesti Vabariigi osaluse hoone haldamises ja Peterburi Jaani kogudusele hoone säilimise. Tänane olukord on piiranud finantstehingud Eesti ja Venemaa vahel ja see on raskendanud sihtasutusel kohustuste täitmise. 

Olen vaidlustanud ebakorrektsed otsused, aga pole vastust saanud. Pingeid kohalikes eestlastes on tekitanud Ingeri kiriku vaimulike muutunud hoiakud, kus eesti kogukonda ei informeerita tegevuse planeerimisest. Peterburi eestlased on olnud visad võitlema meie koguduse eest. Tänu koguduse aktiivsete liikmete vastuseisule ei toimunud näiteks uusi täiskogu valimisi, aga tänaseks on olukord muutunud ja kogudusse on võetud uusi liikmeid, kellel ei ole sidet Eestiga. 26. märtsil toimuski koguduse juhtkonna valimine ja Eesti esindajaid minu teada seal enam ei ole. 

Eestlaste jaoks välismaal on oluline, et toimuks eestikeelne kogudusetöö. Hea koostöö on välisministeeriumi ülemaailmse eestluse koostöökomisjoniga. Väliseesti kogukondades eestluse säilitamisel on kogudustel oluline osa. Kõige rohkem kaasmaalasi elab ja töötab Soomes. Selleks, et eestikeelne kogudusetöö kasvaks, on vaja jätkuvalt panustada vabatahtlike toetamisse. 

Jakob Hurt (1839–1907) kirjutas: „Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab.“ 

 

 

 

 

Tiit Salumäe

piiskop