Mobiilirahva evangeeliumitõlge

Soome kirjakeele isale Mikael Agricolale pühendatud nädala raames esitleti 5. aprillil Soomes Markuse evangeeliumi tõlget, mis on mõeldud kasutamiseks nutiseadmetes.

Kui digitaalseid piibliosi on tänapäeval saadaval ligi tuhandes keeles, pole antud juhul tõstetud digiplatvormile juba olemasolevat teksti, vaid esmakordselt maailmas tõlgiti vanakreeka keelest otse nutiseadmete eripära arvestades. Trükkida ei kavatseta seda üldse.
Tegemist on seega teedrajava katseprojektiga, kus tuli kõigepealt uurida uue keskkonna nõudeid näiteks lause­ehitusele ja sõnade pikkusele, arvestades seadmete kasutusvõimalusi ja -harjumusi. Ehkki sihtgrupina nähti igas vanuses mobiilikasutajaid, arvestati enim siiski 15–25aastaste keelekasutust. Tuli tunnistada, et noored on irdunud näiteks talupidamisega seotud sõnavarast nagu vakk jms. Seega tuli leida 2000 aastat vana põllundus- ja karjakasvatuskultuuriga seotu edasiandmiseks uusi viise.
Teiseks valmistas peamurdmist teadagi usuline sõnavara. Uus tõlge ongi palju pikem kui varasemad, sest tõlgitud on võimalusel nii, et samas avaneksid ka tähendused.
DigiMarkus.fi keskkonnas lisandub tekstile veel lai valik taustamaterjali. Sisse loginud kasutaja saab sõnal klikkides näiteks teada deemonite või variseride tähenduse. Samuti on keskkonnas palju pilte. Lugeja saab salvestada isiklikke märkmeid, joonida alla teksti ning jagada sotsiaalmeedias – kõike seda tasuta.

Kirikute ühine jõupingutus
Tõlkimist korraldas Soome Piibliselts. Oma esindajate osalemiseks andsid õnnistuse nii Soome katoliku kui ka ortodoksi kiriku piiskop. Kaasatud olid luterlased ja vabakirikute esindus, samuti ülikoolid. Reformatsiooni juubeliaasta raames rahastas ettevõtmist luteri kiriku valitsus.
Eesmärgiks võeti selge, aga rikas soome keel, mida on hea lugeda mobiiliekraanilt. Tõlkija ja keelemees Mikko Virtanen meenutab: „Kõige keerukam ja samas kõige huvitavam oli arvestada üheaegselt paljude teguritega nagu algteksti stiil, keskmise lugeja teadmiste tase, eri kirikute õpetuslikud arusaamad ja teksti loetavus nutiseadmes.“
„Kohe algselt mobiilile tehtud tõlge erineb ideaalsest liturgilisest tõlkest tugevalt,“ kinnitab katoliiklaste esindaja Katri Tenhunen. „Meid kutsus kaasa lööma see, et uuelaadne tõlge paneb Piiblist huvituma eriti noori!“
Ülemdiakon Jyrki Härkönen õigeusu kirikust toonitab, et tõlkimise võtit otsiti lisaks algteksti tähendusele Vana ja Uue Testamendi sünergiast ja keskaja kirikuisade mõtteviisist: „Lähenesime evangeeliumile mitte ainult kui tekstile, vaid nagu elatud elule. Oma arusaamu varasemate sugupõlvede tõlgendustega võrreldes nõustume, et Piiblit loetakse alati ka ühiselt.“

Võrdväärsena varasemate kõrvale
„Soome keeles pole üheseid vasteid kõikidele kreeka sõnadele. Iga tõlge on alati ligikaudne,“ tunnistab Helsingi ülikooli dotsent Niko Huttunen. „Vahetasime mõnes kohas näiteks „uskuma“ „usaldamise“ vastu. „Usk“, kreeka keeles pistis, ja selle tegusõnavorm tähendavad seal eelkõige usaldamist. Kuna meie traditsioonis on katekismust pähe taotud, siis tähendab soome „usk“ pigem intellektuaalset teadmist. Algkeele mitteoskajal on kasulik võrrelda eri tõlkeid!“
DigiMarkus.fi-s saabki lugeda ka varasemaid tõlkeid (1548, 1933/38, 1992) ja neid kõrvutada.
Vabakirikute esindaja Marko Jauhiainen lisab: „Iga sugupõlv on ära teeninud arusaadava piiblitõlke, mis on ühtaegu nii algtekstitruu kui ka sõnavalikutes eelarvamusteta.“
„DigiMarkus toob Piibli infoühiskonna liikmetele lähemale,“ võtab kokku Timo-Matti Haapiainen, reformatsiooni juubeliaasta projektisekretär. „Võimalik, et kunagi on meil DigiUusTestament või isegi DigiPiibel. Mikael Agricola rajas soome kirjakeele muuhulgas Uue Testamendi tõlkimisega. Uus evangeeliumitõlge on austusavaldus möödunud sugupõlvede tööle ja näitab ühtlasi, et elu läheb edasi.“
Uus tõlge ja lisamaterjalid asuvad https://www.digimarkus.fi/.
Piret Riim
Soome Piibliseltsi materjalide põhjal