Mitte ravida, vaid kuulutada

Kirjakoht andis meile tunnistust Jeesuse
imelisest meelevallast haiguste ja kurjade vaimude üle. Tervis on  inimese kõige suurem varandus. Vanasõna
ütleb, et raha kadunud – vähe kadunud, au kadunud – palju kadunud, tervis
kadunud – kõik kadunud. Kui mõnikümmend aastat tagasi nõukogude aja tasuta
meditsiini tingimustes ei osanud me oma tervist ehk alati õieti väärtustada,
siis nüüd on kapitalism meile selgeks teinud, et tervis võib maksta ka
kroonidega mõõtes üsna  palju. Mõnikord
lausa üle jõu käivalt palju.

Aga õhtu jõudes, kui päike oli loojunud, toodi Jeesuse
juurde kõik haiged ja kurjast vaimust vaevatud; terve linn oli kogunenud maja
ukse ette. Ja ta tervendas paljusid, kes põdesid mitmesuguseid haigusi, ning
ajas välja palju kurje vaime ega lubanud kurjadel vaimudel rääkida, sest need
teadsid, kes ta on. Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus
ning läks tühja paika ja palvetas seal. Ja Siimon ja ta kaaslased ruttasid
talle järele ning leidsid ta. Ja nad ütlesid talle: «Kõik otsivad sind!» Tema
aga ütles neile: «Läki mujale, naaberküladesse, et ma sealgi kuulutaksin, sest
selleks olen ma tulnud!» Ja Jeesus käis läbi kogu Galilea, jutlustades
sealsetes sünagoogides ja ajades välja kurje vaime.

Mk 1:32–39

Kirjakoht andis meile tunnistust Jeesuse imelisest
meelevallast haiguste ja kurjade vaimude üle. Tervis on  inimese kõige suurem varandus. Vanasõna
ütleb, et raha kadunud – vähe kadunud, au kadunud – palju kadunud, tervis
kadunud – kõik kadunud. Kui mõnikümmend aastat tagasi nõukogude aja tasuta
meditsiini tingimustes ei osanud me oma tervist ehk alati õieti väärtustada,
siis nüüd on kapitalism meile selgeks teinud, et tervis võib maksta ka
kroonidega mõõtes üsna  palju. Mõnikord
lausa üle jõu käivalt palju.

Mõni päev tagasi jõudis koos muu postiga koguduse kantseleisse
reklaam, mis soovitas täna ja soodsalt tellida «Pere tervise entsüklopeedia».
Raamat olevat igaühele hädavajalik ja esmane relvastus oma tervise kaitsel.
Tervisest on saanud äriartikkel. Tervishoid on jõudsalt arenev majandusharu,
kus keerlevad tohutult suured rahasummad.

Haigus on surma kõrval üks inimese suuremaid vaenlasi. Kui
me selle vaenlasega peame silmitsi seisma, siis otsime abi tohtritelt ja ehk
küsime endalt, mida ma olen valesti teinud? Kas peaksin muutma oma
toidusedelit, loobuma mõnest kahjulikust harjumusest või mingil muul viisil oma
elukorraldust muutma?

Vanas Iisraelis seostati inimese tervist eelkõige tema
jumalasuhtega. Oli levinud veendumus, et kui inimese ja Jumala vahelised suhted
on korras, kui inimene peab kinni Looja käskudest, siis on ta terve. Kui aga
inimene hülgab Jumala määratud elukorralduse, teeb pattu, siis on selle
paratamatuks tulemuseks see, et Jumala õnnistus inimese elust kaob ja teda
võivad muude hädade kõrval tabada terviseprobleemid. 3Ms 26:14–16 ütleb Issand:
«Aga kui te ei kuula mind ega tee kõigi nende käskude järgi, vaid hülgate mu
määrused ja teie hinged põlgavad mu seadusi, nõnda et te ei tee kõigi mu
käskude järgi, vaid tühistate mu lepingu, siis teen ka mina teiega sedasama ja
saadan teie kallale ootamatu kohkumise, kõhetustõve ja palaviku, mis kustutab
silmad ja närib hinge.»

Kuna haigust peeti inimese enda või tema vanemate patu
tagajärjeks, siis ei olnud haigel põhjust loota erilisele ühiskonna kaastundele
ega toetusele.

Ühelt poolt on see kahtlemata õige, et Looja nõuannete
eiramine laostab inimese vaimset ja füüsilist tervist. Samas ei ole kõik asjad
siin ilmas alati mustvalgelt lihtsad. Näeme enda ümber sageli, et inimest
tabavate tervisehädade suurus ei ole sugugi alati korrelatsioonis tema patususega,
et haigus võib tabada ka head inimest. Võime meenutada ka Vana Testamendi
Iiobit, keda tema vagadusele vaatamata tabas üks häda teise järel. Kord, kui
Jeesuse jüngrid nägid ühte pimedana sündinud meest, küsisid nad oma Õpetajalt:
«Rabi, kes on teinud pattu, kas tema ise või ta vanemad, et ta on sündinud
pimedana?» Jeesus vastas: «Ei ole pattu teinud tema ise ega ta vanemad, vaid
temas peavad saama avalikuks Jumala teod» (Jh 9:1–2).

Juudid ootasid messia tulekut, kes pidi oma rahva päästma
paljudest poliitilistest ja majanduslikest probleemidest, aga ka haigustest.
Prohveti ennustuste kohaselt pidi messia ilmudes saabuma aeg, mil «avanevad
pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti. Siis hüppab jalutu otsekui
hirv ja keeletu keel hõiskab» (Js 35:5–6).

Kui Jumal Jeesuse siia maailma saatis, siis jõudis oodatud
aeg kätte. Sellest andsid tunnistust teod, mida Ta tegi. Kauaoodatud aeg jõudis
kätte, aga ootajad ei tundnud oodatut ära. Esimesed sõnad, mis Jeesus Markuse
evangeeliumis oma kuulajatele ütleb, kõlavad nõnda: «Aeg on täis saanud ja
Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse» (Mk 1:15).
Kõigile imelistele tegudele vaatamata olid viimased sõnad, mis Jeesus enne
surma pidi ristil kuulma: «Messias, Iisraeli kuningas, astugu nüüd ristilt
alla, et me näeksime ja usuksime» (Mk 15:32).

Rahvas oli Jeesuse tervendajavõimetest vaimustatud ja tahtis
seda võimalust maksimaalselt ära kasutada. Jeesus läks aga hommikutunnil hoopis
üksildasse paika palvetama, et oma taevase Isaga nõu pidada. Küllap oli
jüngrite hinges pisuke pettumus, kui nad Jeesuse leidsid, kes selle asemel, et
Kapernaumas tegevust jätkata, otsustas minna hoopis naaberküladesse kuulutama.
Kindlasti oli Jeesuse populaarsuse vari langenud ka jüngritele. On inimlikult
mõistetav, et jüngrid seda  olukorda
nautisid, eriti ehk Siimon, kelle ämmast Jeesus oli just palaviku välja ajanud.
Küllap tahtis Jeesus Kapernaumast lahkumisega jüngrite ja rahva valevaimustust
veidigi vaigistada. 

Jeesus ei tulnud siia ilma selleks, et olla ühe väikese
Kapernauma imearst. Kord hiljem, kui jüngrid 
olid rõõmsad selle üle, et neilgi oli meelevald kurjade vaimude üle,
ütles Jeesus neile: «Ärge rõõmutsege, et vaimud teile alistuvad, vaid
rõõmutsege palju enam sellest, et teie nimed on taevasse kirja pandud» (Lk
17:20). Jeesus tuli siia ilma selleks, et meiegi võiksime selle üle rõõmsad
olla, et meie nimed on taevasse kirja pandud.

Kaido Saak,

Lihula koguduse õpetaja