Mitmepalgeline juubelikongress

Saja aasta tagusel kirikukongressil oli põhirõhk kirikuelu probleemide avameelsel arutamisel ja tulevikku suunatud otsuste tegemisel. Nüüdne juubelikongress oli pigem EELK töötegijate kokkutulek, millega ühtlasi loodeti võita laiema avalikkuse tähelepanu kirikule ja kiriku poolt edastatavale sõnumile.
Kongressi avalikel üritustel jäigi kõlama kiriku soov ühiskonnaelus rohkem kaasa rääkida. See tuleb selgelt välja nii peapiiskop Urmas Viilma jutlusest laupäevasel pidulikul jumalateenistusel kui kongressil vastu võetud avaldusest. Kongressi ettekandedki puudutasid mitte teoloogia või igapäevase koguduseelu teemasid, vaid peamiselt usu ja kiriku rolli ühiskonnas.
Ühtlasi pakkus sajanditaguste sündmuste meenutamine võimalusi rõhutada kiriku tähtsust Eesti ajaloos, aga ka järjepidevust möödunud aegadega. Hoolimata sellest, et nii Eesti ühiskond kui siinne kirikuelu on saja aasta jooksul õigupoolest tundmatuseni muutunud. Arutati ka argisemaid teemasid, kuid see toimus peamiselt reedestel vaimulike, kirikumuusikute ja juhatuseesimeeste konverentsidel.
Paljudele juubelikongressist osavõtjaile oli väga oluline aga ka võimalus kokku saada vanade ususõpradega teisest Eesti nurgast ning sõlmida uusi tutvusi. Kirikusiseseid erimeelsusi aimus mõnevõrra lõunalauavestlustest ning ka ettekandjatele esitatud küsimustest. Üldiselt aga oli kongressi õhkkond positiivne ja kirikurahva ühtekuuluvustunnet suurendav. Ehk just see oli juubelikongressi kõige olulisem tulemus.
Rain Soosaar