Misjoni teoloogiline alus

Täielik artikkel on leitav misjon112.eelk.ee nupu all TEOLOOGILINE ALUS. Siin artiklis on ruumipuudusel tehtud väikseid kärpeid.

Kiriku misjon saab alguse kolmainu Jumalast.

Kogu misjon on Jumala misjon – missio Dei. Oma lõputus armastuses on Isa läkitanud oma Poja lepitama iseenesega kõiki inimesi. Misjon on pühakirjas ilmutatud kolmainsa Jumala plaan inimese ja loodu päästmiseks …

Kirik osaleb Jumala misjonis; kirik on läkitatu.

Jeesus ütles: „Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid“ (Jh 20:21). Maapealse teenistuse ajal Jeesus „rändas läbi kogu Galilea, õpetades nende sünagoogides ja jutlustades evangeeliumi Kuningriigist ning tervendades haigeid ja vigaseid rahva seas“ (Mt 4:23). Kristus läkitas kiriku jätkama kuulutustööd: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!“ (Mt 28:19–20) …

Kirik teostab oma teenimisülesannet evangeeliumi kuulutamise ja diakoonia, sõna ja teo kaudu,

kohates inimesi nende elu kõikides valdkondades ja muutes nende elu Jumala tahte kohaselt. On õige, et kirik mitte ainult ei tee misjonit, vaid on ise missionaalne …

Kirik on inimese ja Jumala kohtumispaik.

Jumal kutsub endaga osadusse erinevaid inimesi, mistõttu kirik ei saa ega tohi kunagi olla pelgalt ühtmoodi mõtlevate inimeste liit. Kirik ei ole huviring ega partei. Kirik ei sea piire Jumala tundmaõppimisele …

Kuigi Kristuse evangeelium elustub alati läbi ajaloolise ja kultuurilise konteksti, ei ole kirik samastatav igasuguse kontekstiga.

Kirikul on ülesanne kõneleda prohvetlikult kaasaja inimestele … ja kutsuda meeleparandusele. Kui kohalik kontekst peab au sees edukultust, ei lähe kirik sellega kaasa, vaid seab esikohale evangeeliumi tõed. Kui kohalik kontekst soosib individualismi ja omakasu esiplaanile seadmist, aitab kirik kasvada empaatial ja kaastundel ligimese vastu.

Kui kirik kuulutab vabastamist kurjast

„Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse!“ (Gl 5:1); ja hingamist hingedele: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!“ (Mt 11:28) … Kristlik vabadus on alati ligimest teeniv vabadus ja kuulub sellisena Jumala misjonis osalemise juurde.

Holistlik misjon haarab tervet inimest ja on suunatud terve inimese teenimisele.

Jeesus ravis nii inimeste hinge kui ihu, ta toitis neid ise leiva ja kalaga, millest imekombel jagus kõigile. Jeesus kuulutas õndsaks need, kes on rahutegijad, ja need, kellel on nälg ja janu õigluse järele. Nii on ka kirik kutsutud teenima Sõna, sakramendi, avalikus elus osalemise kui ka ligimese abistamisega. Sõna kuulutamine ja sakramentidest osasaamine kirikus peab jätkuma „liturgiana pärast liturgiat“, see tähendab aidata ligimest igakülgselt, mis on holistliku misjoni lahutamatu osa.

Omaks on võetud konviventsi mõiste.

Konvivents tähendab ühiselt elamise kunsti. Kirik on ühiskonna sidustajaks seal, kus on vaja märgata inimeste vajadusi ja pakkude nendele mõistlikke lahendusi. Kui kirik õpib ise ja õpetab solidaarselt kooselamist, õpitakse üheskoos loodusressursside jagamist ja jätkusuutliku elukeskkonna kujundamist, nõnda et loobutakse vastutustundetust tarbimisest, saastamisest ja võlastumisest. „Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad, vastastikuses austuses jõudke üksteisest ette!“ (Rm 12:10). Selleks tuleb vastu võtta kutse, elada koos inimestega ning tuua koostöös esile positiivsed muutused.

Kiriku misjon on kõikehaarav selle läbi, et Püha Vaim on andnud Kristuse ihu liikmetele erinevaid teenimisandeid.

Tunnistame, et inimestel on Jumala ja kiriku suhtes erinevad hoiakud ja ootused. Kirik saab inimeste ja ühiskonna erinevatele vajadustele vastata parimal viisil siis, kui toetab oma liikmete erinevate armuannete arendamist ja rakendamist jumalarahva seas ja maailmas … (1Kr 12:4–6).

Kirik on palverändav jumalarahvas, kes koos kogu looduga on teel Jumala tõotuste täitumise poole.

Jumalariigi täieliku ilmumiseni maa peal elades rännatakse läbi muutuva aja ja ajaloo, mis toob paratamatult kaasa erinevaid olukordi ja küsimusi. Kirik otsib pidevalt võimalusi oma kutsumuse paremaks täitmiseks; seejuures vastused küsimustele ei saa kunagi olla päris uudsed, sest iga uus siin päikese all on taasavastatud vana. Uued olukorrad suunavad kirikut oma missiooni kriitiliselt hindama ja uuesti mõtestama.

Kristuse kiriku kõrge kutsumus on olla äravalitud rahvas koos kõigi sellest tulenevate raskuste, ohtude ja ohvritega just selle maailma jaoks, kus on pattu ja kurjust, et see ära võita.

Kirik on universaalne lunastuse sakrament, Jumala tööriist, seepärast on kirik avatud nii Jumala armule kui ka maailma hädadele ja pääste võimalustele. Selles kutsumuses kasutabki Jumal kirikut maailma päästmiseks, mille Jumal armastuse läbi lõi ja lunastas. 

Randar Tasmuth, Ingmar Kurg, Anne Burghardt, Annely Neame