Misjonär Kirsti Malmi elu on kui kaunis laul

50 aastat on ühtaegu vähe ja palju, ent samas verstapost, et oma elule tagasi vaadata ja selle üle mõelda. Detsembri lõpus oli juubelisünnipäev misjonär Kirsti Malmil, kes on Eestiga olnud seotud peaaegu poole oma elust. Jaanuari viimasel nädalavahetusel tähistas ta oma sünnipäeva Eestis.

Arvatakse, et 50. verstapost on tähtis pöördepunkt ja selles vanuses saavutatakse vaimse arengu tipp, mistõttu vanas Kreekas ei antud kõrgeid ameteid sellest vanusest noorematele. Kreeklaste arvusümboolikas tähistab number 50 ennekõike rõõmu. Samas on selles midagi ebakindlat. See näib kui merelaine, mis alati liigub ega suuda paigal püsida.
Kirsti elu on paarkümmend aastat olnud täis lükitud sõite kodukohta Kagu-Soome Saimaa järve lõunakaldale Lappeenranda ja jälle tagasi Eestisse. Helsingist Lappeenranda sõiduks kulub paar tundi. Seal elab praegugi Kirsti eakas ema ja teisi lähedasi. Tänu Kirstile kogesin iseseisvuspäeval neli aastat tagasi seal võimsat isamaalist tunnet, kui sain Lauritsala kirikus jumalateenistusel ette lugeda toonase peapiiskopi Andres Põderi tervituse.
Toonased kõnelused Kirsti elust meenusid sünnipäevapeol Lasnamäele loodavas Markuse koguduses, kus Kirsti aitab kaasa misjonärina. Peole oli ta endale appi kutsunud muusikust diakoni Ahti Bachblumi Virumaalt ja Kirsti meenutusi muutsid elavaks paljud laulud. Osale neist oli eestikeelse tõlke teinud Kirsti ehk Kipa, nagu kutsuvad teda sõbrad.

Tänu iga tunni eest
Sünnipäevapeol Lasnamäel olid ka Kirsti õde Anna-Maija ja õetütar Pilvi, aga peo esimesest poolest said osa ka Kirsti ema, ristiema ja noorem vend abikaasaga (Kirstil on kaks vanemat ja üks noorem vend), sest interneti vahendusel on see tänapäeval võimalik. Mäletan neid toredaid inimesi nelja aasta tagusest ajast, sest Eesti vabariigi sünnipäeva ajal on Kirsti emal sünnipäev ja muidugi koguneti teda õnnitlema.
Kirsti aga meenutab müügiagendist isa, kes kauples kalastusvahenditega ja armastas laulda. Ei möödunud õhtut, kui isa poleks õhtupalvet lugenud ja terve pere poleks koos laulnud. Juhul muidugi, kui müügiretked isa kodust kaugemale ei viinud. Kõige eest, mis elus juhtub, tuleb tänulik olla. Kirsti sünnipäev algaski lapsepõlves sageli perekondlikel sündmustel lauldud lauluga „Tänu Sulle, Taevaisa“, millele on eestikeelsed sõnad kirjutanud Harri Haamer.
Kirsti jutustas loo, kuidas pere esmakordselt võttis aastal 1979 ette sõidu Eestisse. Isa oli äsja ostnud uue auto, küll kasutatud, aga pere jaoks siiski uue. Eestisse paraku ei jõutud, sest piiril leiti autost keelatud kirjandust, piibleid. Eks Jumala lähedalolu tunnetas see pere eriliselt, kui isa viidi Moskvasse ülekuulamisele. Lähedaste jaoks olid need ärevad päevad. Isa lubati koju tagasi, aga auto võeti ära. Pere oli redus suvilas, et salaveoreisi nurjumist naabrite eest varjata.

Issanda lähedal
Kirsti repertuaarivaramu on ammendamatu. Autoritena meenuvad esmalt Pekka Simojoki ja Jukka Salminen ja nii mõnelegi laulule on Kirsti teinud eestikeelsed sõnad. Ta meenutab, kuidas noorpõlves imetles muusikakoolis käiva venna kitarrimänguoskust ja hakkas ka ise pillimängu õppima. Kui Kirsti 1980ndatel leerikooli läks, liitus ta noortegrupiga ja oli üks noorteansambli asutajaid.
Kui Issand ütles Jesajale: „Ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!“ (Js 43:1), siis käib see ka Kirsti kohta ja väljendub nii Kirsti tegemistes kui lauludes. Nagu kõik laulud, kõlab ka Pekka Simojoe „Õnn on olla Issanda lähedal“ südamest tulevana.
Kirsti läks õppima Järvenpää diakooniakooli, kus tema õpingukaaslaseks oli Eestis paljudele tuttav Titta Hämäläinen. Elu käis ikka koos lauluga – 1980ndate lõpus oli Kirstil õnn käia kolm korda misjonireisil Itaalias ja seda meenutavad laulud, mida sai terve kaustikutäis. Kel võimalus, meelitage Kirsti laulma itaalia keeles. Laulude sõnum on ikka üks: Issand kannab sind läbi elu.
Soome Rahvamisjoni suvised misjonireisid Põhja-Itaalias kestsid kuu-kaks. Teisel aastal tutvus Kirsti kogudusenoortega, kelle kaasabil koostas endale lauliku. „Mulle jäävad laulusõnad suhteliselt hästi pähe ja usun, et see aitab mul ka keelt õppida,“ lisab ta.
Diakooniakooli lõpetanud, töötas Kirsti viis aastat isakodust 65 kilomeetrit lõuna poole jäävas Miehikkäläs. Õde Anna-Maija kolis oma perega 1993 Tartusse.
See võis olla aastal 1999, kui Narvas peeti piiblipäevi ja kohal oli ka Kirsti väikese õetütrega. Kirsti sai enda sõnul neil päevil oma elu suurima isamaalise elamuse, kui Narvas kontserdil Lasse Heikkilä esitas „Laulu Soomele“. „Oli suur vapustus kuulda, et Soome lipul on rist, Jeesuse rist,“ meenutab Kirsti.

Kadakas
Uus sajand tõi uue väljakutse. Kirsti läks Soome Rahvamisjoni korraldatud misjonikursustele ja seal käies oli tal teadmine, et ta saadetakse tööle Siberisse. Sellest ajast lisandus tema repertuaari Pekka Simojoe laul „Jumala hullud“, mille sõnadest ta on ise eestikeelse tõlke teinud.
Kui 2003 otsiti meie misjonikeskusele peasekretäri, kutsuti sellele kohale Kirsti Malmi. Selles ametis oli ta viis aastat ning on seejärel jätkanud tööd projektijuhi ja rändlaulikuna. Kirsti eestvedamisel käivitus Nelja Tuule ristirännak, millega esimest korda kutsuti inimesi Jumala juurde aastal 2008. Eelmisel aastal rändas Kirsti koos misjonigrupi ja lõkkekohvivarustusega Põlva- ja Võrumaal.
Iga uus päev võib Kirsti ellu tuua uue laulu. Sest kunagi ei tea, kus või kellega kohtudes Jumal sind muusika kaudu kõnetab. Näiteks Saaremaalt on ta leidnud Martin Körberi (1817–1893) laulu „Kadakas“. Laul on küll vana, ent selle sõnum aktuaalne igal ajal ja seda on Kirsti ikka esitanud oma viimaste aastate rännakutel. Olen seda paaril korral kuulnud ja see ei unune, võin kinnitada.
Eks armastab Jumal meid igaühtki sellisena, nagu oleme. Nagu ta on loonud okkalise kadakagi, kes ei kanna kuldseid lehti, ent on üks armas puu. Kirsti juures aga paneb imetlema tema oskus jagada ümbritsevaile rõõmu ja armastust, mida ta ammutab Issanda ligiolust. Olgu siis lauldes, kitarri mängides või lihtsalt vesteldes.
Rita Puidet

Kirsti Malmi
Sündinud 28. detsembril 1966.
ristitud 31. jaanuaril 1967.
Töötab EELK Misjonikeskuses aastast 2003.
Uueks väljakutseks on tutvuda Lasnamäe linnaosaga ja kutsuda inimesi liituma rajatava Markuse kogudusega.