Mina olen sinu Jumal

Ja sel ajal tõuseb Miikael, see suur vürst, kes seisab su rahva laste eest. Siis on kitsas aeg, millist ei ole olnud rahvaste algusest peale kuni selle ajani; aga sel ajal päästetakse su rahvas, kõik, keda leitakse olevat raamatusse kirjutatud. Ja paljud neist, kes magavad mulla põrmus, ärkavad: ühed igaveseks eluks ja teised teotuseks, igaveseks põlastuseks.
Siis paistavad mõistlikud nagu taevalaotuse hiilgus, ja need, kes saadavad paljusid õiguse teele, otsekui tähed ikka ja igavesti.
Taanieli 12:1–3

Sõnapaaril «sel ajal» on täpselt doseeritud tähendus. Jätkub kaks peatükki varem alanud nägemus. Taanielile külla tulnud isik nimetab Iisraeli ajalugu tugevasti mõjutanud sündmusi ja hoiatab uute raskuste eest, kuigi täpselt pole teada, millal algab see kitsas aeg (Tn 12:1b), mida pole «olnud rahvaste algusest peale» (12:1).
Näiteks new age’i esimõtleja Gregg Braden märgib meie ajaarvamise 2012. a oletatavat kataklüsmi 21.12.2012 silmas pidades, et maiade kalendri kohaselt elame 5126. a ajatsükli lõpus, kus käesolev maailmaajastu algas 3114 eKr ja lõpeb 21.12.2012. Maiade kalendri järgi on meie ajastu lõpukuupäev saadud pika loendi kalendri viieosalise koodina 13.0.0.0.0., kus viidatakse ühe ajajärgu (mitte elutegevuse ega maailma) lõpule. Ometigi toituvad sellest mõtterahmeldused, et inimkond võetakse vastu maavälisesse tsivilisatsioonide föderatsiooni; algab pikk pimedusperiood koos elektri kadumisega; Maa magnetpoolused pöörduvad tagurpidi.
Positiivne ennustus näeb saatuslikus päevas 21.12.2012 siiski inimkonna spirituaalset ärkamist, mille käigus mõtestatakse inimelu aastasadadeks vaimses tähenduses uuesti.
Jumal hoolitseb omade pääsemise eest. Ta tõotab oma rahvale päästet, ehkki inimlikult rehkendades pole sellest keerdküsimusest väljatulekuks mingit võimalust. Sellele salmile mõeldes ei saa endalt küsimata jätta, kas on ingel Miikaeli teene seegi, et kuigi II maailmasõja ajal kaotas piinamistes, koonduslaagreis ning sihiliku hävitamise teel elu üle 6 miljoni juudi, on see rahvas imelisel viisil tänapäevani säilinud.
Peatüki esimene salm on lähedane sellega, mida kõneldi seitsmendas peatükis: «[…] Kohus võttis istet ja raamatud avati» (Tn 7:9–10). Juba seal on juttu kohtuotsuste aluseks olevaist raamatuist. Raamatute järgi arvepidamine on ääretult oluline Johannese ilmutusraamatus: «Ja ma nägin surnuid, suuri ja pisikesi, seisvat trooni ees, ning raamatud avati. Teine raamat avati, see on eluraamat. Ja surnute üle mõisteti kohut sedamööda, kuidas raamatuisse oli kirjutatud, nende tegude järgi.» (Ilm 20:12) Kohtuotsuseid ei langetata juhuslikult, vaid hoolika kaalumise järgi. Ilmsiks tulevad isegi varjatud sündmused ning tehtud ja tegemata teod.
Jeesusesse Kristusesse uskuja jaoks on viimsed asjad rõõmu toovad, sest siis saab avalikuks elu kaitsja ise. Jeesus tõotab Johannese evangeeliumis: «Aga tema tahtmine, kes minu on saatnud, on see, et ma ei kaotaks midagi sellest, mis mulle on antud, vaid et ma ärataksin nad üles viimsel päeval» (Jh 6:39). Kõik see kehtib viimses kohtus. Aga juba maises elus Jeesuse juurde tulles saab inimene osa paljudest õnnistustest, mis on kohased kõigekülgseks ettevalmistuseks sel eluperioodil. Armuaega tuleb kasutada, seda tühjalt mööda lastes on kahetseda hilja.
Tn 12:2 annab tugeva vihje maailmalõpu sündmustele. Vanas Testamendis on kasinalt neid kirjakohti, kus otsesõnu räägitakse surnute ülestõusmisest. Jesaja ütleb: «Aga sinu surnud ärkavad ellu, minu laibad tõusevad üles. Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest sinu kaste on valguse kaste ja maa paiskab välja kadunud.» (Js 26:19)
Kaudselt tõendab kirjutatut Jeesuse vaidlus saduseridega ihuliku ülestõusmise probleemist: «Aga surnute ülestõusmisest – kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile on rääkinud: Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal.» (Mt 22:31–32). Sõnade «mina olen sinu Jumal» väljaütlemisega kaasneb loomuldasa tunnistus surnute ülestõusmisest, sest mõiste põlvkond on käsitletav elusa organismina.
Tasub tähele panna, et Piiblis ei kõnelda pelgalt hinge surematusest, nagu tavatsesid õpetada paganlikud kreeka filosoofid. Inimene on enam kui hing. Kui inimene langes ning paradiisiaiast välja aeti, siis langes ta tervikuna. Kui inimene päästetakse, puudutab see samuti kogu inimest, mitte ainult hinge. Piibel tervikuna ja ka Taanieli raamat jutustavad lugu tervikinimese päästmisest viimsel päeval. Niisiis Jeesusesse Kristusesse uskuja ihu tõuseb üles. Maa põrmus puhkavad inimesed ärkavad. Mitte ainult nende hinged. Kõik toimub nii, nagu kirjutatud on.
Ühtede jaoks on see igavene rõõm ning rahu, teistele seevastu koledaim unenägu, mis iial täide võib minna. See on tõesti tõsi!

 

 

 

 

Algur Kaerma,
Paide koguduse õpetaja