Mihkli kirik sai korraliku katuse peale

Lääne-Eesti vanimaid ehitisi, 13. sajandist pärit Mihkli kirik on taas kaitstud vihma ja tormituulte eest. Aastapäevad kestnud katuseuuendus on lõppenud.

Kui Eesti Kiriku lugejareis suve alguses Mihklisse jõudis, oli pühakoda veel tellingutes ja uue katuse paigaldamine täies hoos. Töötunkedes Toomas Maarandi juhatusel said kõik soovijad lisaks kirikuruumi külastamisele käia ka kiriku lae peal, julgemad isegi välistellingutel, kust avanes kaunis vaade.
Saime kuulda, et enne mullu augustis alanud töid sarnanes kiriku katus sõelapõhjaga, niivõrd lagunenud olid paarkümmend aastat tagasi katuse uuendamiseks kasutatud Aseri tellised.
Töid alustati võlvidele sajandite jooksul kogunenud 2–3 meetri paksuse prahi eemaldamisega. Üllatuseks paljastas see mullakihi koos inimluudega, millest Toomas Maarand muinsuskaitseinspektoreid informeeris. Edasi jätkusid tööd koos arheoloogilise järelevalvega muinsuskaitseameti rahastusel.
Selle etapi raportist saab lugeda, et inimluud jõudsid võlvidele koos mullaga 18.–19. sajandil, mida ilmselt lootuses kirikut soojendada hangiti kiriku kõrvalt kunagiselt kalmistult. Veel tuli ilmsiks uusi andmeid kiriku ehitusloo kohta. Näiteks et enne võlvide ehitamist oli kirik lihtsa talalaega.
Võlvide puhastajad kaevasid välja ka müürikäigu, mille olemasolu veerandsada aastat tagasi kunstiteadlane Villem Raam juba oletas ning mis viitab selgelt kiriku kaitseotstarbelisele kasutamisele.
Eesti Kiriku selle suve teise lugejareisi ajaks 4. augustil oli Pärnu firma OÜ Katusetark remonditöödega Mihklis lõpule jõudnud. Projekti kogumaksumusest (149 600 €) tuli suurem osa PRIA vahendusel maaelu arengukava meetmest.
Liina Raudvassar