Mida küsib tänapäeval inimene Jumala kohta?

Erinevatel ajastutel küsivad inimesed erinevaid usulisi küsimusi.

Jeesuse aja suurim küsimus oli kokku võetud Ristija Johannese sõnades: „Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?”(Mt 11:3) Tolle aja inimesed otsisid Messiat, kes päästaks valitud rahva. Oli loomulik, et nad küsisid, kas Jeesus on tõotatud Messias. Kes leidsid sellele küsimusele vastuse, neist said Kristuse jüngrid.
Reformatsiooniajastu probleem oli inimese hinges olev patutunne, millest vabanemine oli raske. Selle ajajärgu põhiküsimus oli kokku võetud Lutheri küsimuses: kuidas ma leian armulise Jumala? Lu­ther leidis vastuse Rooma kirjast: „… inimene mõistetakse õigeks usu läbi, Seaduse tegudest sõltumata“ (Rm 3:28). Kes leidsid sellele küsimusele vastuse, said rahu hinge.
Aga mida küsib tänapäeva inimene? Esimest korda formuleeris selle küsimuse mulle 15 aasta eest üks kooliõpilane, kes pidi tunnitööna kirjutama oma küsimuse Jumalale. Ta kirjutas: „Jumal, kas sa oled olemas?“
See küsimus meenus mulle, kui vaatasin Itaalia televisiooni draamaseriaali „The Young Pope“ (Noor paavst). Tegemist on väljamõeldud looga Lenny Belardost, esimesest USA päritolu paavstist Pius XIII. Kümnes seerias otsivad nii paavst kui teda ümbritsevad inimesed vastust ühele ja samale küsimusele: kas Jumal on olemas? Seriaalis oli palju kõrvalteemasid alates kirikupoliitika kriitikast ja lõpetades lustlike naljadega. Kuid põhiküsimus Jumala olemasolust oli kandev.
Paolo Sorrentino väärib stsenaristina tunnustust selle olulise teematõstatuse ja meeldetuletuse eest. Ilmselt sõltub nii inimese enda kui ka kiriku tulevik sellest, mil määral ja millisel viisil leiab ta vastuse sellele tänapäeva inimese põhiküsimusele. Õnnelik on see, kes leiab vastuse.
Kaido Soom