Meie ja maailm

Ehkki me Eestis vaevleme iibeprobleemiga, kasvab inimeste üldarv maailmas ruttu. Äsja avastasin, et olin harjunud klassi ees rääkima automaatselt 6miljardilisest inimkonnast, hetkel loetakse maailmas inimesi aga juba 6,6 miljardit ja neist valdav enamik seob end mõne religiooniga.

Hiljuti avaldatud misjonitööd käsitlevas uurimisaruandes on toodud ka 2007. aastal erinevatesse religioonidesse kuuluvate inimeste arv. Kristlasi arvatakse olevat maailmas 33,2% ehk üle 2,2 miljardi, moslemeid on uuringu kohaselt 20,6% ehk 1 360 miljonit, hinduiste 888 miljonit ehk 13,4% maailma elanikest. Ühessegi religiooni mittekuuluvaid on 787 miljonit ehk 12%, budiste 5,8% ehk 386 miljonit. Hiinast pärit usundite esindajaid loetakse 388 miljonit ehk 5,9%, rahvausundeid pooldab 263 miljonit ehk 4%, ateistideks peab end 154 miljonit ehk 2,3%.

Globaliseeruvas maailmas on kindlasti vaja tunda erinevaid kultuure ja religioone minimaalseltki. Üheks omanäoliseks katseks seda teha, on noore Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo tudengi Laur Kiigi loodud kohtumiste sari «Ilmaviis», kus õppeõhtutel Eesti eri paikades selgitatakse ja kirjeldatakse maailmas levinud elutunnetusi. «Õhtute eesmärk on innustada uurima maailma eri piirkondi, mida kajastatakse haridussüsteemis ja noorte tarbitavas meedias vähe. Paljudel noortel on raske aru saada, et nende mõttemallid, eluviis, kunst, ühiskonnakord ja muu ei ole õigemad kui teiste inimeste ja kaugete kultuuride omad, kui ei olda õpitud kõige põhilisematki maailmatervikust, olgu see India hinduistlike kuningriikide ajalugu, Amazonase muusika, Vana-Aafrika tsivilisatsioonid, tänapäeva Hiina ühiskond, Vana-Põhja-Ameerika lääneosa eripärased majanduskorrad või ka soome-ugri suulised pärimused,» kirjeldab Laur Kiik oma eesmärke Õpetajate Lehes (09.03.07). Õhtute külastamine on tasuta, kõik osalejad on teretulnud kuulama ja küsima.

Olen ikka tunnustanud nähtusi, kus mingi probleemi pihta suunatud kriitika ei muutu viljatuks kritikaanluseks, vaid leitakse konkreetne väljund, kuidas oma ideid tutvustada. «Ilmaviis» on suure tõenäosusega üks sellistest üritustest. Kindlasti on see kasulik ka religiooniõpetajatele, õpilastele või leerikoolis osalejatele oma silmaringi arendamiseks. Samas tuleb loota, et niisuguste ürituste läbiviijad ei hakka identiteediotsinguil liialt vastanduma traditsioonilist Euroopa kultuuri ja väärtusi tutvustavatele traditsioonidele või õppeainetele.

Toomas Jürgenstein