Meenutades ja mälestades

Kui küsida, mis ühist on kirikul ja rongil, võib küsija mõistus tunduda metsa poole kaldu olevat. Aga kui mõtlema hakata, võib siiski ühisosa leida. Eestluse säilimisel ja oma riigi loomisel on neil mõlemal kindel roll. Teame, et meie vanemad kirikud on kindluskirikud – mõeldud kaitsma inimelusid. Ei hakka mõtisklema, keda täpselt tuli paksude müüride vahel kaitsta ja kelle eest. Saanud ise sõdades kannatada, on need kaugele nähtavad mälestusmärgid vabadusele. Vähe on neid kirikuid, mille seinale pole kinnitatud tahvlit Vabadussõjas langenute nimedega või mille lähedale pole püstitatud vabadussammast.
Mõtleme korraks sada aastat tagasi Vabadussõjas toimunud pöördele, mis lõpuks võidule viis. Esimese märksõnana meenub soomusrong ja tema meeskond, kes suutis tagasi tõrjuda vaenlase pealetungi ja muuta sõja käiku. Langenute mälestuseks ja vabariigi aastapäeva tähistamiseks ehitati möödunud aastal soomusrongi näidis nimega Wabadus, mis eelmisest nädalast läbib saja aasta taguse teekonna. Teekonnal „Siit saadik ja mitte enam“ Kehrast Valgani teeb rong peatuse teele jäävates raudteejaamades. Soomusrong jõuab Valka 31. jaanuaril ja siis peetakse Valgas välijumalateenistus, kus on lubanud osaleda president Kersti Kaljulaid. Soomusrongi teekonna kohta leiab teavet kodulehelt aadressiga ev100.ee.
Vabadussõjale pühendatud üritused aga sellega veel ei lõpe. Juulis toimuvad unustuse hõlma vajunud raudteejaamades kontsertetendused „Teekond“, kus Estica ja Vanemuise puhkpillikvintetid esitavad eesti heliloojate loomingut. Kui me argirutus ei märganud Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval kirikukellade helina peale seisatada, siis on meil võimalus minna tutvuma soomusrongiga või mõelda langenutele muusikat kuulates.
Rita Puidet